Alien

"Alien" (eestikeelne pealkiri algul "Võõras", nüüd "Tulnukas") on väga populaarne mõjukas Suurbritannia ulmeõudusfilm, millele on tehtud mitu järge ja jäljendust.

Alien on ümbertöötlus 1958. aastal tehtud filmist "It! The Terror from Beyond Space". Film valmis 1979. aastal. Filmi režissöör on Ridley Scott, peaosatäitja Sigourney Weaver.

Kuigi nimitegelased on väga agressiivsed maavälise päritoluga olendid ksenomorfid, on filmi ja järgede peategelaseks naine nimega Ellen Ripley (Sigourney Weaver), kes kogu sarja jooksul nende olenditega võitleb. Tegemist on esimese suurema USA filmiga, milles märulikangelane on naine.

Lisaks Sigourney Weaverile (Ripley) mängivad filmis Tom Skerritt (kapten Dallas), Veronica Cartwright (piloot Lambert), Harry Dean Stanton (tehnik Brett), John Hurt (kapteniabi Kane), Ian Holm (teadusohvitser Ash), Yaphet Kotto (peainsener Parker) ja Bolaji Badejo (tulnukas).

1980. aastal said Hans Ruedi Giger, Carlo Rambaldi, Brian Johnson, Nick Allder ja Denys Ayling filmi eriefektide eest Oscari. Aastal 2002 tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning võeti National Film Registry'sse.

[redigeeri] Süžee

Ettevaatust, järgneb filmi süžee

Maale tagasiteel olev mmagi vedamiseks mõeldud kosmosekaubalaev "Nostromo" saab raadiosignaali võõralt asustamata planeedilt, mis jääb laeva kursist kaugele. Laeva keskarvuti "Ema" muudab omal algatusel kurssi ja järgneb signaalile. Alles siis, kui laev on jõudnud plannedilähedasele orbiidile, äratab arvuti meeskonna, mis seni viibis külmutatud olekus. Meeskond peab signaali alguses hädasignaaliks.

Pärast arutelusid kummalise raadiosignaali sisu üle maamdub meeskond tormiderikkal ja kõrbetaolisel planeedil, et asja lähemalt uurida. Inimtegevusest jälgi ei leita, kuid avastatakse igivana maavälise päritoluga tohutu suure kosmoselaeva vrakk, mille sees paistab olevat ainsa meeskonnaliikme kivistunud skelett. Kane astub veel ühte ruumi, kust ta leiab suure hulga hiigelsuuri munakujulisi moodustisi. Uudishimulik Kane tõmbab endale ühe munas viibiva olendi tähelepanu. Muna avaneb, olend paiskub välja, hüppab talle näkku ning klammerdub ämblikukombitsatega tema pea ümber. "Nostromo" pardal ei õnnestu võõrkeha eemaldada, sest igal eemaldamiskatsel ähvardab see oma ohvri elule lõpu teha. Imekombel aga kukub võõrkeha järgmisel päeval oma ohvri küljest surnuna lahti, Kane aga paistab olevat elus ja terve.

Varsti pärast seda tuleb Kane'i rinnakorvist välja pisike tulnukas ning kaob laeva hämaratesse koridoridesse, mis moodustavad labürindi. Meeskond hargneb, et olendit otsida ja tappa, ent too vahepeal kasvab. Kapten Dallas ja Ellen Ripley on algul nõutud, kuid nad on kindlalt otsustanud olendist vabaneda. Seevastu pardaarst Ash soovitab looma mitte kahjustada.

Kui olendit vigastatakse, sööbib tema veri läbi kosmoselaeva mitme teki. Põgenema pääsenud külaline aga hakkab tohutul kiirusel arenema ning meeskonnal puuduvad vähimadki vahendid tema peatamiseks ning enesekaitseks.

Tegemist on tulnukaga (ksenomorfiga), kes on eksootiliste võimete ja eksootilise välimusega üliohtlik kiskja. Ta paljuneb elusatel ohvritel parasiteerides. Tema veri on väga tugev hape, mis söövitab läbi metalli. Seetõttu ei ole mõeldav tema tulistamine kosmoselaevas. Sobivam relv temaga võitlemiseks on leegiheitja. Tema elutsükkel meenutab rippkehaliste oma.

Tulnukas võtab vangi laeva kapteni, kes püüdis teda lõksu püüda. Seejärel võtab juhtimise üle Ripley. Ta avastab, et kompanii, millele laev kuulub, on selle meelega kursist kõrvale kallutanud, et uurida mitteinimpäritolu hädasignaali ja hankida võõra eluvormi näidis. Teadusohvitser Ash osutub androidiks, kelle kompanii on Thedusel lühikese etteteatamisega laeva peale pannud, et ta kaitseks tulnukat ja vajaduse korral vabaneks meeskonnaliikmetest. Ripley jääb laeval viibinud inimestest viimasena ellu, käivitab laeva enesehävitusmehhanismi, põgeneb süstikuga ja lõuks tapab tulnuka, laskes tal õhuluku kaudu avakosmosesse sattuda.