Harald V

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Harald V, 2003

Harald V (sündinud 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Norra kuningana on ta ka Norra kirikupea.

Sisukord

1 Lapsepõlv ja haridus
2 Täiskasvanuelu
3 Välislingid

[redigeeri] Lapsepõlv ja haridus

Haraldi isa oli toonane krooprints Olav ja ema Rootsi printsess Märtha. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal pages tema ema lastega Saksa vägede eest Washingtoni. Tema isa Olav ja vanaisa Haakon VII olid koos eksiilvalitsusega Londonis. Prints Harald naases Norrasse pärast sõja lõppu 1945. aastal.

1955 alustas Harald õpinguid Oslo ülikoolis. Hiljem õppis ta Trandumis Ratsaväeohvitseride koolis ning Norra Sõjaväeakadeemias, mille ta lõpetas 1959. 1960. aastal astus Harald Oxfordi ülikooli, kus õppis ajalugu ja majandusteadust. Samal aastal tegi ta esimese ametivisiidi välismaale, külastas Ameerika Ühendriike.

Kuningas Haraldil on kaks õde, Ragnhild Lorentzen ja Astrid Ferner.

[redigeeri] Täiskasvanuelu

Harald abiellus 29. augustil 1968 tavakodaniku Sonja Haraldseniga. Lihtsa päritoluga abikaasa valik oli skandaalne. Paaril on kaks last:

Printsess Märtha Louise (sündinud 22. septembril 1971)
Kroonprints Haakon (sündinud 20. juulil 1973)

Kuningal on ka neli lapselast.

Kuningas Edward VII lapselapselapsena on ta Briti troonipärilusjärjestuses 1. septembri 2006 seisuga 60. kohal.

[redigeeri] Sportlaskarjäär

Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tōkyōs kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu.

Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks.

[redigeeri] Positsioon Norra kuningana

Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja.

Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi.

[redigeeri] Tervis

1. detsembril 2003 teatati, et kuningas on haigestunud põievähki. 8. detsembril sooritati edukas operatsioon Norra riiklikus haiglas Rikshospitaletis Oslos: tema põis eemaldati ning ehitati uus. Kuningas oli seejärel ravil ning vabastatud ametikohustustest, mida täitis kroonprints Haakon. Kuningas võttis oma kohustused tagasi 13. aprillil 2004. On teada, et kuningas oli ahelsuitsetaja, kuid ta loobus suitsetamisest täielikult, kui tal vähk diagnoositi.

1. aprillil 2005 tehti Haraldile edukas südameoperatsioon. 10. aprillil teatati, et kuningal tehti veel üks operatsioon, millega parandati eelnevast tekkinud komplikatsioonid. Pärast seda oli kuningas kohustustest kõrval peaaegu kaks kuud ning kroonprints võttis jällegi tema kohustused üle. Kuningas toibus niivõrd hästi, et suutis vaid kolm kuud pärast operatsiooni osa Euroopa Meistrivõistlustest ookeanipurjetamises ning need ka võita.

Järgides oma ihuarsti nõuandeid, otsustas kuningas 2005. aasta lõpus oma kohustuste hulka vähendada, võttes kolmapäevad vabaks ning üritades nädalavahetuseti võimalikult vähe töötada.