Arutelu:Jumal
Tühjus budismis kui jumal. See on minu meelest meelevaldne tõlgendus. Andres 18:19, 21 Jan 2005 (UTC)
-
- Tegin uue versiooni, peamiselt liigendasin, täiendasin ja süstematiseerisin; vanast versioonist paigutasin paljud asjad lihtsalt teistesse lõikudesse ymber, kuid ära ei kustutanud peaaegu midagi. Kuna artikkel võib paljudele huvi pakkuda ja seisukohti on erinevaid, siis panen ta esialgu praegu siia yles, arutamiseks, täiendamiseks, kommenteerimiseks, parandamiseks. --Lulu 11:52, 16 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Kui Sa budismiga tutvuksid, siis see tundub suures osas meelevaldne. Budism nimelt eeldab näiteks, et inimesel on selline komponent, nagu meel, mis vastab paljuski muude usundite hingele ja on kaasaegse inimese jaoks suht vastuvõetamatu.--Tvali 13:28, 14 Mar 2005 (UTC)
-
-
-
- Aga, natuke tõsisemalt ..põhimõtteliselt on budismis see olemasolemine suhteliselt keerukas kontseptsioon, mis taandub sellele, et midagi lõppkokkuvõttes polegi olemas ja tundub olevat, sest meel tajub seda nii -- kusjuures seda meelt ka ei ole ega inimest, kes seda tajub, aga kuna tajutakse sellest hoolimata, siis tundub, et on. See taandab ka jumala tühjuseks. Samas on see üsna väljajätteline selgitus asjale minu poolt, aga see on ilmselt see tükk, mida siin on mõeldud.--Tvali 13:28, 14 Mar 2005 (UTC)
-
Arvan, et täpsustus, mis on praeguse artikli alguses, tuleb alles jätta, sest see artikkel räägib Jumalast, mitte jumalast kui ühest teiste seas. See märkus, mis räägib Jumala nime kirjutamisest suure või väiksema tähega, ei puuduta ainult ortograafiat ning peaks minu meelest samuti asuma üsna alguses. Väikse tähega kirjutatakse ka siis, kui kirjutaja tahab märku anda, et ta ei usu Jumala olemasolusse. Arvan siiski, et neutraalseks jäädes tuleks kirjutada suure algustähega. Arvan, et pane üles vana artikli asemele (võta ka aruteluleheküljelt ära) ning pane praeguse artikli asemele, küllap siis jõuab edasi arutada. Andres 17:00, 16 Feb 2005 (UTC)
Panin ta yles siis... see täpsustus (sama mis suures Wikis) oli minu meelest veidi kohmakas ja segadusseajav, eriti kui ta seal alguses seisab... lugeja ei tea, mida edasi teha... yks idee oligi, et rääkida yhes artiklis nii Jumalast kui jumalast (kui minust nyyd õieti aru saadakse... heh), ehk teisisõnu, jumal on jumal, olgu ta siis suure väi väikese algustähega... aga olgu, vaatame mis teised ka arvavad... --Lulu 17:19, 16 Feb 2005 (UTC)
- Tegemist on siiski eri mõistetega. Polüteismis ju jumala kohta ei kehti see, mida esimeses lõigus öeldakse. Tolle mõiste kohta on meil artikkel Jumalad. Olukord on samasugune nagu Galaktika ja galaktika puhul, mis on samuti eri mõisted. Sellepärast ongi tarvis algusesse täpsustust, nagu meil on iga kord, kui eri mõisteid nimetatakse ühtemoodi. Andres 17:47, 16 Feb 2005 (UTC)
- Esimene lõik:
Jumal on paljudes religioonides esinev surematu ülim üleloomulik olend, keda tavaliselt peetakse universumi ja inimkonna loojaks, valitsejaks ja/või valvajaks või siis universumis kätkevaks.
miks ei peaks see näiteks Brahma kohta kehtima? --Lulu 17:54, 16 Feb 2005 (UTC)
Lihtsalt, minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt need ei ole eri mõisted... --Lulu 17:58, 16 Feb 2005 (UTC)
-
- Kas Apollon on universumi looja, valitseja või valvaja? Kas ta on ülim olend? Selles ongi mõisteline erinevus, et ühel juhul peetakse silmas tõesti ülimat olendit, teisel juhul jumal ei pruugi olla ülim olend.
-
- Brahma on erinevate uskumuste järgi erinevatesse kategooriatesse paigutatav. Kuigi teda peetakse maailma loojaks, ei pruugi ta tingimata ülim olend olla. Näiteks sellepärast, et maailmu on palju ning igal on erinev looja, või sellepärast, et Brahma loob maailma, Višnu peab seda üleval ja Šiva hävitab selle, või sellepärast, et Brahma on erinevalt Jumalast (Krišnast) surelik olend. Andres 18:31, 16 Feb 2005 (UTC)
-
- tean-tean... hinduism, ja paljud teisedki religioonid võivad olla ylimalt komplitseeritud ja väga paljude harude, voolude, sektide ja õpetustega... põhimõtteliselt võib alati leida mõne suuna, kus Jumala mõistet kasutatakse või on kasutatud kuidagi nii, et see meie definitsiooniga kokku ei taha minna... lihtsalt, ära jagada, et monoteismis on nii, ja polyteismis on naa... ega see ju ka ei tööta... just praegu tegin bodhisatva artiklile alguse... ning ka bodhisatvat nimetatakse mõnikord jumalaks... ehkki mõned ytlevad, et budhismis jumalaid ei ole... rääkimata Buddhast... ma ei tahaks selle peale veel mõteldagi, aga kuidagi me peame ju jagu saama ka nendest Rooma keisritest ja Egiptuse vaaraodest, keda austati samuti Jumalana.... muidugi võib öelda, et, päh, polyteism, "jumal" väikese tähega, ja kõik korras, kuid konkreetses teenistuses on ka Selle Jumala poole pöördumisel ikka see Üks Jumal.
-
-
- Sellest viimasest lausest ma ei saa aru. On küll selliseid õpetusi, mille järgi jumalad on Jumala aspektid või et jumala poole pöördudes pöördutakse tegelikult alati Jumala poole, kuid need õpetused ei ole ju üldkohustuslikud.
-
-
-
- Minu vastuväide seisneb just selles, et üldjuhul ei mõelda jumala all ülimat olendit. Sellepärast ei saa jumala üldises definitsioonis öelda, et tegu on ülima olendiga. Kui me aga sellest punktist loobume, siis jääb meil kajastamata Jumala kui ülima olendi mõiste. Ma ei ole öelnud, et polüteism on päh. Ma pean silmas lihtsalt seda, et Jumala kui ülima olendi kohta peaks olema eraldi artikkel. Ja minu meelest on fakt ka see, et valdav enamik eestlasi mõistab jumala all ikkagi Jumalat kui ülimat olendit.
-
-
-
- Minu meelest on nii väide, et monoteism on polüteismist kõrgem ning polüteism on igand, kui ka väide, et mis tahes "konkreetses teenistuses on ka Selle Jumala poole pöördumisel ikka see Üks Jumal", seisukohad, mille esitamine faktina on Vikipeedia neutraalsuse rikkumine. Andres 23:35, 16 Feb 2005 (UTC)
-
-
- et mitte liiga pikale minna siis pakuksin praeguse definitsiooni
Jumal on paljudes religioonides esinev surematu ülim üleloomulik olend, keda tavaliselt peetakse universumi ja inimkonna loojaks, valitsejaks ja/või valvajaks või siis universumis kätkevaks.
-
- asemele teise variandi:
Jumal on paljudes religioonides esinev üleloomulik olend (, keda sageli peetakse surematuks, ülimaks, loojaks või valitsejaks...)
-
- see ei välista seda, et neid võib veel teisigi taolisi olla ning "sageli" on parem kui "tavaliselt"... pealegi, spetsiaalne definitsioonide lõik alles järgneb... ning sobib isegi vaaraode kohta, sest kahtlemata peeti neid üleloomulikeks ja isegi surematuteks... (ehkki meil on seda kyll väga raske ette kujutada... või ei tea midagi: ka Lenin oli ju yleloomulik ja surematu, Stalinist rääkimata... :) aga olgu, see selleks... --Lulu 19:36, 16 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Praegune määratlus on minu meelest täiesti segane. Üks olend, keda ühed peavad ülimaks, teised jne? Andres 23:35, 16 Feb 2005 (UTC)
-
-
- tsiteerin Sinu enda esialgset definitsiooni:
Mõiste Jumal käib surematu üleloomuliku olendi kohta, kelle kohta tavaliselt öeldakse, et ta valvab või valitseb inimkonna ja universumi üle.
-
- olen nõus, et ega praegune ka palju parem ei ole, aga kuidagi peab ju artiklit alustama... aga jah, Jumal ongi üks olend, keda ühed peavad ylimaks ja teised mitte... nii ju ongi... mis seal siis segast on?... (kui mitte arvestada, et uskumused ongi vähe segased kõik...) --Lulu 06:16, 17 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Ei, ma pidasin silmas, et see definitsioon, mis Sinul enne oli, on parem.
-
-
-
- Pakun Jumala definitsiooniks midagi selletaolist:
-
-
-
- Jumal (kirjutatakse suure algustähega) on mitmetes usundites (sealhulgas judaismis, kristluses ja islamis) üleloomulik ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja/või juhtimine. Jumalale on antud ka filosoofilisi tõlgendusi.
-
-
- muideks, veel, kas mitte lisada lõik "jumalustamine"? --Lulu 19:44, 16 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Jah. On ka sõna "jumalikustamine". Kas see on teise tähendusega? Andres 23:35, 16 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Jumalikustamine (Jumalaks tegemine, Jumalaks pidamine) on paljude religioonide arengus toimunud protsess, mille käigus nähtus või inimene muutub selles religioonis Jumalaks või Jumala sarnaseks. ...(näiteid juurde muidugi...) --Lulu 06:16, 17 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Jumalikustamise tulemuseks on tavaliselt jumal, mitte Jumal. St: praktiline teogoonia ehk jumalate sugenemine on keeruline ja laialt levinud protsess. Et Jumalaid on ysna vähe (1-2 Jahvet - mingil määral judaistlik ja kristlik ehk erinevad -, neist teise poeg Jeesus, Allah ja uususundite kribulaid, mõnes kontekstis ehk ka Brahma ja väga tinglikult Aton), jumalate nimi on aga leegion, siis enamasti on jumalikustamise tulemuseks jumal. Suure algustähega Jumalad tekivad aga vastavalt teie lemmikteooriale kas pisikestest etnilistest jumalatest (Jahve), teadmata moel tyhjalt kohalt (kõik need kõrbedžinnid), varasematest polyteistliku panteoni ylakihi jumalatest (Aton, Brahma) või yldistest, varem jumalate kohta kasutatud tiitlitest (Allah < il 'jumal'; siia sobib ka ehk fraseoloogilise segaduse põhjal tekkinud Pyha Vaim, keda keegi tegelikult aktiivselt ei kummarda, on rohkem deus otiosus). Yrgmonoteismiteooria on kyll vana ja tobe, aga seegi ei paku midagi niisugust. Ainumas monoteistliku Jumala geneesijuhtum jumalikustamise läbi, mida postuleerida võib, on yks teatav Juudamaa rändjutlustaja ja sedagi tõlgendatakse tavaliselt mõnel muul moel. --Oop 14:44, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
-
- Ma ei tea, mida nimetatakse kummardamiseks, igatahes õigeusus on spetsiaalsed ja väga sagedasti kasutatavad palved, millega pöördutakse just Püha Vaimu poole. Andres 14:54, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
- eh, hea mõte: mõiste "jumalus" (ingl k "deity") on täpselt see, millest me räägime ja tahame rääkida artiklis jumalad... teen ettepaneku viia see (veidi ebaõnnestunud jumalad) uue pealkirja alla jumalus... ühtlasi saame ka sellest ebamugavast mitmusest lahti artiklipealkirjas... mis arvatakse? --Lulu 08:38, 18 Feb 2005 (UTC)
- Tegelikult öeldakse inglise keeles ka "the Deity" Jumala kohta. Eesti keeleski võib see sõna minu meelest tähendada ka Jumalat. Leian, et selline vahetegu oleks kunstlik. Kui ma ei eksi, siis mõnikord öeldakse "jumalus" ka vähem tähtsate jumalate kohta. Andres 11:06, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Noh, ma ei ole just päris põhimõtteliselt vastu. Asi, mis mulle selle asja juures sugugi ei meeldi, on see, et pealkirjaks pannakse suhteliselt vähe kasutatav sõna, mida selles artiklis endaski ju palju ei saa kasutada, sest see oleks ebaloomulik. Andres 12:57, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
- tänud toetuse eest... olen seda mõistet juba paar korda kasutanud... tundub, et sobib paljudesse artiklitesse väga hästi... teeme ära... --Lulu 13:04, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Hmh, mulle see mõte kyll hästi ei meeldi. "Jumalus" on eesti keeles olnud kasutusel peamiselt kahel moel: 1)nõukogudeaegses kirjanduses mono- ja polyteistlike jumalate kohta kokku (mis vahet neil, eks ole) 2)monoteistide poolt teiste, pisijumalate tähistamiseks, eristades "nende omi" "meie omast". Nõukogudeaegse kasutuse vastu poleks mul midagi, aga see hakkab välja surema. --Oop 14:44, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
- ei näe probleemi... --Lulu 14:55, 18 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Lugedes artikli esimest lauset ja lõiku "ortograafia" saan ma aru, et selles artiklis on juttu jumalast, keda austavad kristlased, judaistid ja moslemid. Siis võiks artikli ka vastavalt nimetada ja asjad alguses üheselt selgeks teha, et see kellest artiklis jutt, on tuntud Issanda, Jahve ja Allahina. Praegusel kujul, tahtmata küll kedagi solvata või riivata, näen, et eelnimetatule on monopoliseeritud õigus olla jumal. Ja minu arvates pole see sobiv - eestikeelne vikipeedia peab olema loetav ja vastuvõetav ka teiste religioonide järgijatele. Vikipeedia peab olema erapoolik. - Urmas 14:24, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
-
- Minu meelest ei ole alguses niiviisi öeldud. Seal on öeldud, et Jumal selles mõttes, nagu siin on kirjutatud, leidub mitmes usundis, sealhulgas judaismis, kristluses ja islamis. Muidugi võib sõnastust parandada. Aga siin ei ole mõeldud ega öeldud, et jutt on sellest jumalast, keda austatakse judaismis, kristluses ja islamis. Jutt on sarnaste mõistete ja kujutluste kobarast, esinegu Jumal mis tahes usundis või filosoofias. Andres 14:40, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
-
-
- Alajaotust "Ortograafia" tuleb täpsustada. Andres 14:41, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
- see on kyll probleem, olen nõus... artiklis jumalad on vastav probleem lahti seletatud järgmiselt
Sõna "jumalus" või "jumal" kirjutatakse tavaliselt väikese algustähega polüteistliku usundi kontekstis ning suure algustähega (Jumal) monoteistliku usundi kontekstis. Ehkki polüteismis arvestatakse paljude jumalatega, austatakse enamasti ka sel puhul ikka ühte või mõnda jumalat kõrgemalt (henoteism), mistõttu on tavaline, et sel puhul võidakse jumaluse nimi või sõna "Jumal" kirjutada ka suure algustähega.
-
- aga ega see ka väga hea ega selge pole... --Lulu 14:30, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Millel põhineb vajadus kirjutada 'jumal' suure algustähega? Väiketähelisena oleks tegu ükskõik millise jumalaga, nagu "ortograafia" all väga kenasti ka kirjas on. Seda osa kustutada pole mõtet. Küll aga tuleks artikli jätkamisel selgeks teha, kellest siis ikkagi räägitakse, kas 'jumalast' või 'Jumalast'? Viimase puhul soovitaksin teha praegune leht täpsustusleheks ja rääkida (kristlikust) Jumalast hoopis artiklis "Jumal kristluses" (st panna suurem osa praegusest artiklist sinna ümber). Tuleb aeg ja lisandub kirjutajaid, võib teha artiklid "Jumal islamis" ja "Jumal judaismis". - Urmas 14:52, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
- oh, oleks see asi nii lihtne... Jumal Suure Algustähega ei pruugi tähendada ainult Jahvet ja Allahit.... kui see nii oleks, oleksid kõik mured murtud... juba kristluseski kasutatakse Jumala nime suure algustähega ka Kristusest rääkides... sest Kristus on üks jumalatest (vabandan, et väikese tähega praegu) Jumal-Isa ja Jumal-Püha Vaimu kõrval, mistõttu: Issand Jumal Jeesus Kristus... Jahve ei puutu asjasse, ehkki kolmainsus yhtlasi ka tähendab seda, et neid pole mitte kolm, vaid tegelikult ikkagi üks, ainsus... või teine näide... Bhagavdagita artiklit kirjutades kasvõi siinsamas Vikipeedias... või seda eesti keelde tõlkides... ei saa kohe kuidagi kirjutada "jumal Krishna", vaid ikka Suure Tähega, sest seal räägitakse eelkõige Ühest ja Ainsast Jumalast, Krishnast... näiteid on veel muidugi, aga mõte on see, et artiklit Jumal ei saa, vähemalt minu arvates lihtsalt kolmeks lammutada... midagi peab jääma ka Jumala kohta yldiselt... IMHO.. --Lulu 15:21, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
- Minu arvates tuleks lähtuda "Ortograafia" all kirjapandust. Siis on võimalik rääkida "jumalast üldiselt", mitte Jumalast. Monoteismi puudutavas on peatükis oleks suurtäheline vorm arusaadav, kuid mitte kogu artiklis. Kes arvukaist vanakreeka jumalatest on Jumal? Ja miks ülejäänud on lihtsalt jumalad?
-
-
- nõus, muidugi--Lulu 15:49, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
- Mina jälle ei ole sellega nõus. Kui me räägime selles artiklis jumalast üldse, milleks siis on tarvis artiklit "jumalus"? Andres 16:12, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
-
-
- Miks räägid artikli "Jumal" kolmeks lammutamisest? Kui pidasid silmas võimalikku artikleid "Jumal islamis" või "Jumal judaismis", siis varem või hiljem tuleb need kirjutada, sest isegi vaatamata sellele, et tegu on ühe sama Jumalaga, on temast kõnelemine, tema roll religioonis ikkagi erinev - ainuüksi suhet Jumalaga kirjeldavad-määravad allikad-pühakirjad on erinevad. Igas religioonis on jumalal ikkagi eri "nägu". - Urmas 15:46, 20 Feb 2005 (UTC)
-
-
- oh, ju siis sain valesti aru... lammutamise koha pealt... eraldi artikleid erinevate religioonide Jumala ja jumalate kohta oleks hädasti vaja... --Lulu 15:49, 20 Feb 2005 (UTC)
Vaata, Lulu, mis on kirjutatud artiklis "Müüt". Me ei saa Jumalat ilma pikemata müütiliseks ega müüdiliseks nimetada. Ja niikuinii mõistetakse müüti nii paljudel eri viisidel, et minu meelest oleks parem siin ilma selle sõnata läbi ajada. Andres 13:09, 20 Feb 2005 (UTC)
Miks on maailma säilitamine välja jäetud? Andres 13:31, 20 Feb 2005 (UTC)
ok... olen nõus, aga jumaluse puhul ja jumala definitsioonid võiksid ikka olla enam-vähem sarnased... ega need kaks asja siis hoopis iseasjad ju ka ei ole... maailma säilitamine võib muidugi sees olla, mai tea, kes selle välja tõstis... --Lulu 13:36, 20 Feb 2005 (UTC)
- Sama probleem on ka jumaluse puhul, ma kirjutasingi sellest aruteluleheküljel. Andres 13:43, 20 Feb 2005 (UTC)
Usundiloos on jumalus ja jumal eri asjad (kategooriad), näiteks (mulle mittemeeldiv) "võimas üleloomulik olend" ei saa tarvitada puude, kivide ja planeetide kohta, mis on jumalused. Ats 14:46, 20 Feb 2005 (UTC)
- Nii et siis "jumalus" on üldisem mõiste kui jumal? Või on ta hoopis ise asi?
- Kas "vägev" oleks parem kui "võimas"? Andres 14:50, 20 Feb 2005 (UTC)
EI: ma paneks üldmõisteks ikka (J)jumal. Jumalus(ed) tähistavad vaimude ja olendite personifitseerimist ja/või jumalikustamist. Näiteks eesti k: "hiiepuu jumalus" = hiie vaim. Jumala ja jumaluse eristamise vajadus tuleb tõenäoliselt tõlkimisest kui tuli eristada kas mõeldakse monoteismi või polüteismi. Ats 14:57, 20 Feb 2005 (UTC)
- Jumaluseks nimetatakse mõnikord ka Jumalat ning jumalaid. Sa väidad, et see pole terminoloogiliselt korrektne? Andres 15:05, 20 Feb 2005 (UTC)
JAH, ei ole õige eesti keeles Jumalat jumaluseks nimetada! Ats 15:11, 20 Feb 2005 (UTC)
On ka teisi arvamusi. Eesti keeles on "jumalus" üldisem mõiste ja "Jumal" konkreetsem mõiste. Vaata kasvõi eestikeelsete jumaluste nimetusi artiklis jumalus... allikas: Eesti keele mõisteline sõnaraamat... --Lulu 15:35, 20 Feb 2005 (UTC)
seal esitatu on "veidi" koomiline ega jää sellisel kujul Ats 15:39, 20 Feb 2005 (UTC)
kahjuks me ei saa eesti keelt ymber teha... --Lulu 15:44, 20 Feb 2005 (UTC)
- Katsume selle asja selgeks teha. EKSS-i järgi on "jumalus" ja "jumal" samatähenduslikud. Hea küll, võib ju öelda, et see on vananenud allikas. Kuid eestikeelses kirjanduses tõesti mõnikord nimetatakse ka Jumalat jumaluseks. Kui Sa ütled, et see pole korrektne, siis Sa peaksid seda viidetega tõendama. Kui see tõesti nii on, siis tekib olukord, kus me peame eristama sõna "jumalus" üldkeelset ja terminoloogilist kasutust. Andres 15:49, 20 Feb 2005 (UTC)
Kui tekst räägib monoteistlikust Jumalast, siis võiks ju kõikjal lihtsalt öelda "monoteistlikud usundid" või "ainujumalausundid", mitte igal pool uuesti ette lugeda nimekirja, mis pealegi on puudulik -- see üks sõna määratleks hästi.--Tvali 22:07, 13 Mar 2005 (UTC)
Ühtlasi võiks mainida Jumala mõiste muutumist läbi ajaloo -- kui algkristluses (naatsaretluses) räägiti "elavast Jumalast", kes on kõikjal, siis hilisem katoliiklik doktriin asetab jumala väljapoole aegruumi ja omistab omadusi, mida varem ei olnud. Ma küll pole selle teemaga eriti kursis, vähemasti mitte rohkem, kui raamatutest juhuslikult meelde on jäänud, aga mainin igaks juhuks ära :)--Tvali 22:07, 13 Mar 2005 (UTC)
Infinitaarsus (lõpmatusse ulatuvus, nii ajas kui ruumis): surematus, igavikulisus, kõikjalviibimine, täiuslikkus, püsivus, muutumatus. -- kui viibib kõikjal ja kõik muutub, siis ei saa ju muutumatu olla, kui on ajas?--Tvali 22:24, 13 Mar 2005 (UTC)
Omnipotentsiaalsus (kõikvõimsus) nii kreatsioonilises kui ka valitsemise funktsioonis. (Osaliselt vastuoluline: eri funktsioonide liitmine võib tekitada loogilise vastuolu: "Kas Jumal suudab luua nii suure kivi, mida ta ei suuda üles tõsta?") -- taandub seega küsimusele, kas ta saab teha ebaloogilisi otsuseid.--Tvali 22:24, 13 Mar 2005 (UTC)
Kõiktarkus, kõikteadmine (inglise k omniscience < kreeka keelest). Jumal teab kõike, näeb kõike, kuuleb kõike nii olevikus, tulevikus kui ka minevikus. (Osaliselt vastuolus kommunikatsioonilise funktsiooniga: miks peaks Jumalat paluma, kui ta nagunii teab kõike?) -- tegelikult ei ole, sest võimalik, et palumine ongi antud juhul üks osa saamise tingimusele vastamisest (mitte, et ma antud Jumala omadusi eriliselt õigeks peaks sellisel kujul, aga vastuolu igaljuhul selles ka ei näe).--Tvali 22:24, 13 Mar 2005 (UTC)
Hoian siit temaatikast parem eemale, sest sellel teemal ei saa rääkida antud juhul eriti argumenteeritult, nii et pole mõtet eriti väitlusse siseneda :)--Tvali 22:24, 13 Mar 2005 (UTC)
- kõik õige... tõepoolest, ("Jumal paraku"), ei saagi siin ühesugust ja lõpuni loogilist käsitlust olla, sest jumala mõiste on ajalooliselt väga palju muutunud ja teisenenud... ja väga erinev ka erinevates usundites ja usuvooludes... seepärast ongi siin piirdutud ainult omaduste loeteludega, mis omavahel ei saa ega peagi kokku sobima alati ja kõikjal... --Lulu 07:14, 14 Mar 2005 (UTC)
Märkasin artiklis, et kord on jumal väikese algustähega, kord Jumal suure algustähega. kui rääkida erinevate religioonide jumalatest, siis on see sõna väikese algustähega. Kui kirjutada see sõna suure algustähega, siis mõistetakse Eestis seda ristiusu jumala ehk Jehoovana. avjoska 14. september 2006, kell 20:20 (UTC)
- "Jumal" suure tähega tähendab ainujumalat. Pole tähtis, kas on tegu kristluse või mõne muu monoteistliku usundina. Ristiusu Jumal ei ole Jehoova, vaid Kolmainus Jumal. Väikese tähega võidakse "jumal" kirjutada ainujumala kohta ka selleks, et märku anda oma ateismist. Erapooletuse tõttu ei tohiks Vikipeedia seda teha. Samas aga võib keegi väita, et "Jumal" suure tähega annab märku uskumisest Jumalasse. Sel juhul oleks suure tähega kirjutamine erapoolik. Mulle tundub siiski õigem esimene variant. Andres 15. september 2006, kell 10:37 (UTC)
