Kvindiring
Kvindiring on muusikateoreetiline skeem, mis kirjeldab helide ja helistike omavahelisi suhteid. Kvindiring põhineb seaduspärasusel, et mistahes helist (noodist) puhaste kvintide kaupa üles- või allapoole liikudes jõutakse pärast kõikide teiste nootide läbimist enharmooniliselt sama noodi (heli) juurde tagasi.
Numbrid ringi sees näitavad vastavanimelise mažoori (duuri) võtmemärkide arvu: G-duuril on üks diees, D-duuril kaks dieesi jne.
Ringi parempoolsel küljel suureneb helistiku dieeside arv (liigutakse dieeside poole); vasakpoolsel küljel suureneb bemollide arv (liigutakse bemollide poole). Kvindiring näitab ära ka uute võtmemärkide ilmumise ning nende paiknemise järjekorra noodikirjas noodivõtme järel: esimene diees on F♯, millele järgneb C♯, G♯, D♯ jne. Bemollide poole liikudes: B, E♭, A♭, D♭ jne.
Kõrvuti asuvad helistikud erinevad omavahel ühe võtmemärgi võrra ning on sugulashelistikud. Päripäeva (dieeside poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku dominant(helistik); vastupäeva (bemollide poole) liikudes on järgmine helistik eelmise helistiku subdominant(helistik).
Vastaskülgedel paiknevad helide (nootide) omavaheline intervall on suurendatud kvart (tritoon).
