Leo I (paavst)
Leo I ehk Leo Suur või Leo Püha (umbes 400 – 10. november 461) oli Rooma paavst 440–461. Tema ajal hakati Rooma peapiiskoppe paavstideks kutsuma, seega oli ta esimene tegelik paavst. Teda nimetati ka Rooma salakeisriks, sest erinevalt jõuetust Lääne-Rooma keisrivõimust omas Leo suhteliselt suurt võimutäiust, valitsedes tegelikult Rooma linna ja selle ümbrust. Tema ajal kehtestati ka paavsti primaadi nõue.
Leo teeneks loetakse seda, et ta suutis hunnide juhti Attilat veenda 452. aastal Itaaliast lahkuma, kuid tegelikult pole päris selge, millised tegurid hunnide juhti oma vägesid tagasi tõmbama sundisid. Igal juhul suutis Leo Itaalia päästmise au enda isikuga siduda ning sai nii väga populaarseks, seda eriti just järeltulevate põlvede jaoks.
Leo suutis ka läbi suruda arusaama paavstist (Rooma peapiiskopist) kui kõrgeimast kirikupeast, toetudes seejuures Jeesuse sõnadele Peetrusele, kus too määras viimase enda maapealse töö jätkajaks ning teatavasti oli Peetrus esimene Rooma peapiiskop. Sel hetkel tunnistasid seda ka Ida-Rooma kirikutegelased. Järgnevatel sajanditel paavsti primaadi põhimõte jällegi ähmastus, kuid hilisemad katoliku kiriku juhid said alati viidata Leo pretsedendile ning 11. sajandi kirikureformidega kindlustati primaat läänekirikus lõplikult.
| Eelnev: Sixtus III |
Rooma paavst 440–461 |
Järgnev: Hilarius |
