Ravenna

Ravenna
[ rav'enna ]

itaalia Ravenna

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Ravenna vapp

Pindala: 652 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 146 989 (2004)

koordinaadid: 44°25′ N 12°12′ E

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus. Minevikus oli ta sadamalinn; tänapäeval on ta Aadria merega ühendatud Corsini kanali kaudu.

Ravenna on tuntud 5.–7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate bütsantsi mosaiikide poolest.

Sisukord

1 Ajalugu
2 Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused
- 2.1 San Vitale
3 Välislingid

[redigeeri] Ajalugu

Ravenna kohal asus algselt etruskide, siis umbrialaste asula. Esialgu oli see rajatud soise ranniku kuivematele kohtadele, umbes nagu Veneetsia tuhatkond aastat hiljem. Alates 2. sajandist eKr oli siin Rooma koloonia ja tähtis sõjasadam. Traianus laskis Ravennasse ehitada 70 km pikkuse akvedukti. Honorius tõi aastal 402 Ravennasse Lääne–Rooma impeeriumi pealinna, sest linn oli ümbritsetud soode ja rabadega ning seetõttu lihtsamini kaitstav. Ravenna sai ühenduslüliks rooma ja bütsantsi kultuuri vahel.

Pärast impeeriumi lagunemist oli Ravenna idagootide pealinn ning 553–751 Bütsantsi võimu keskus Itaalias. Keskajal suhted idaga katkesid ja linnal oli langusperiood. Sel ajal ummistus ka sadam.

Ravenna hakkas taas arenema 15. sajandil Venezia võimu alla mineku tõttu. 16. sajandil liideti Ravenna kolmeks sajandiks Paavstiriigiga.

Theoderichi mausoleum

[redigeeri] Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused

Ravenna keskväljak on Piazza del Popolo, mis kavandati 15. sajandil veneetslaste poolt.

Ravenna toomkirik (Duomo); ehitatud 5. sajandil varakristlikus stiilis piiskop Orso ajal.
Dante haud: väike neoklassitsistlik ehitis 18. sajandist; alates 1780. aastast puhkab siin Dante põrm.
Arcivescovado muuseum
San Apollinare Nuovo kirik
Theoderichi mausoleum

Mosaiik Ravenna San Vitale kirikus

[redigeeri] San Vitale

Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas.