Romaani stiil

Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil.

See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.

Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris.

Sisukord

1 Romaani arhitektuur
- 1.1 Sakraalarhitektuur
2 Romaani skulptuur
3 Romaani maalikunst
4 Prantsusmaa
5 Inglismaa
6 Saksamaa
7 Itaalia
8 Hispaania ja Portugal
9 Eesti

[redigeeri] Romaani arhitektuur

Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.

Romaani ehituskunsti iseloomulikuks tunnuseks on ümarkaar.

[redigeeri] Sakraalarhitektuur

Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.

[redigeeri] Tornid

Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.

Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.

[redigeeri] Võlvid

Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi.

Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi.

Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.

[redigeeri] Sambad

Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.

Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid.

Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.

[redigeeri] Romaani skulptuur

Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele.

Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud.

[redigeeri] Romaani maalikunst

Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.

Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu.

[redigeeri] Prantsusmaa

Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika.

Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda.

Cluny kloostri kirik
Vézelay Madelaine'i kirik
Le Puy katedraal

[redigeeri] Inglismaa

Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimatevad seda siiani normannide stiiliks.

[redigeeri] Saksamaa

Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud.

Mainzi toomkirik
Speyeri toomkirik
Wormsi toomkirik

[redigeeri] Itaalia

Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand.

Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil.

Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega.

Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega)
Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad).