Trundholmi vanker
Trundholmi päikesevanker on pronksiajast pärinev Päikest vedava hobuse kujutis, mis on leitud Taanist, Trundholmi soost Sjællandil. Päikesevanker on valmistatud pronksist ja kullast. Ornamendi põhjal arvatakse, et vanker on valmistatud vanemal pronksiajal, umbes 1350 eKr.
Päikesevankri tükid leidis 1902. aastal kohalik talumees Frederik Willumsen, kes kuivendatud sood esimest korda kündis. Ta arvas, et tegu on vana mänguasjaga ja andis hobuse oma lastele. Hiljem anti leid üle Rahvusmuuseumile (Nationalmuseet) Kopenhaagenis. Aastal 1998 leiti metallidetektoriga vankri leiukohast veel mõned rataste katked ja väikseid kullatükke.
Arvatavasti sattus päikesevanker sohu pronksiaegse ohvriannina. Tõenäoliselt lõhuti see tükkideks juba tollal.
Päikeseketta parem külg on kaetud kullaga. Vasakult paremale liikudes sümboliseeris see Päikese teekonda üle taeva. Vasak külg kullaga kaetud ei olnud, võib-olla kujutas see Päikese öist, nähtamatut liikumist.
Pronksiaegses religioonis oli päikesekultusel oluline koht. Päikest kujutatakse sageli ka pronksiaegsetel kaljujoonistel ja mitmesugustel esemetel. Lisaks Päikest vedavale hobusele olid levinumad sümbolid laevad, tseremoniaalsed kirved, kalad, maod, akrobaadid.
Vankrit kasutati Taanis juba 3. aastatuhandel eKr. Kuigi nii Trundholmi hobune kui päikeseketas on paigutatud ratastele, ei ole vanker ise siin arvatavasti sümboliks. Tõenäoliselt olid rattad vajalikud hobuse ja päikeseketta liigutamiseks usutseremooniate käigus. Leitud on veel ühe sarnase pronksiaegse ratta katked (Tobølist Lõuna-Jüütimaalt) ning suurte tseremooniavankrite detaile.
Praegu asub Trundholmi päikesevanker Kopenhaagenis Rahvusmuuseumis (Nationalmuseet).
