15. märts

<<< - märts - >>>
E	T	K	N	R	L	P
		1	2	3	4	5
6	7	8	9	10	11	12
13	14	15	16	17	18	19
20	21	22	23	24	25	26
27	28	29	30	31
Kalender - 2006 - Aasta päevad

15. märts on Gregoriuse kalendris aasta 74. (liigaastal 75.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 291 päeva.

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

[redigeeri] Maailmas

44 eKr – Rooma diktaator Julius Caesar mõrvati rühma senaatorite poolt (märtsi iidid).
1341 – Saja-aastase sõja ajal sõlmisid Saksa keiser Ludwig IV ja Prantsusmaa kuningas Philippe VI Vincennes'is liidu.
1382 – Firenzes haaras võimu rahvaliikumine "Popolo Grasso".
1493 – Christoph Kolumbus jõudis oma esimeselt reisilt läänepoolkerale tagasi Hispaaniasse.
1560 – ebaõnnestus hugenottide vandenõu Prantsuse kuningas Francois II vabastamiseks hertsog Guise'i käest, seevastu võttis Guise vangi ka vürst Conde'i.
1580 – Hispaania kuningas Felipe II pani Madalmaade vabadusvõitluse liidri Oranje Willemi pea eest välja 25 000 kuldmünti.
1603 – Prantsuse meresõitja ja maadeavastaja Samuel de Champlain läks teele Uue Maailma poole.
1875 – ametisse astus USA kardinal John McCloskey.
1892 – Jesse W. Reno esitles esimest elevaatorit New Yorgis.
1903 – Suurbritannia viis lõpule Põhja-Nigeeria vallutamise.
1907 – Soome naised said esimestena Euroopas valimisõiguse.
1916 – USA president Woodrow Wilson saatis 12000 USA sõdurit üle piiri Mehhikosse kindral John Pershingi Pancho Villa juhitud mässuliste talupoegade vastu.
1917 – Vene tsaar Nikolai II loobus Pihkvas troonist.
1937 – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd.
1939 – Saksamaa okupeeris Tšehhoslovakkia moodustati Böömi-Määrimaa protektoraat ja iseseisev Slovakkia riik.
1940 – Hermann Göring ütles, et 100–200 kirikukella on Saksamaale piisav: ülejäänud võib sulatada sõjatööstuse tarbeks.
1988 – hukati USA tippspioon Sergei Poljakov.
1988 – Iisraeli võimud kehtestasid palestiinlastele okupeeritud territooriumil liiklemise keelu.
1990 – Mihhail Gorbatšov valiti Nõukogude Liidu esimeseks presidendiks. Samal päeval tunnistas NL Ülemnõukogu õigustühiseks Leedu iseseisvusdeklaratsiooni.
1990 – Iraak hukkas Londonis väljaantava ajalehe reporteri, kes mõisteti süüdi spioneerimises.
1991 – Serbia president Borislav Jovic astus tagasi, kuna kollektiivne presidentuur ei suutnud kehtestada üleriigilist eriolukorda.
1991 – Saksamaa saavutas Teise maailmasõja järel taas täieliku iseseisvuse. Nimelt neli seni Saksamaad okupeerinud riiki NSV Liit, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA loobusid kõikidest seni veel alles jäänud nõudmistest.
1992 – Türgi idaosa tabas maavärin, surma sai 800 inimest.
1994 – Kirde-Brasiilia vangide ülestõusus võeti pantvangi katoliku kardinal, kaks piiskoppi ja veel 15 inimest.
1994 – võeti vastu Valgevene konstitutsioon.
1996 – Taiwani president nõudis, et Hiina lõpetaks saareriigi ärritamise sõjaväemanöövritega. Hiina teatas seepeale uute manöövrite korraldamisest Taiwanile veelgi lähemal.
1996 – Hollandi lennukitööstuskompanii Fokker teatas oma pankrotist, tuues kaasa suurima koondamise riigi ajaloos.
1997 – Zaire'i mässulised vallutasid Kisamgani linna, valitsuse viimase tugipunkti riigi idaosas.
1997 – Avati näitus, kus näidati Jack Kevorkiani 13 maali, mis kujutasid maharaiutud päid, mõranenud koljusid ja mädanevaid laipu.
1998 – Valge Maja endine töötaja Kathleen Willey süüdistas president Bill Clintonit ahistamises.
1999 – Põhja-Iirimaal hukkus autopommiplahvatuses Rosemary Nelson, tuntud advokaat, kes esindas katoliiklastest kliente mitmes kohtuprotsessis, mida meedias laialdaselt kajastati. Mõrva võttis omaks katoliiklastevastane terrorirühmitus Red Hand Defenders.
1916 – New Yorgi kohus mõistis esmakordselt inimese süüdi DNA-analüüsi tulemusena.
2004 – Teadlased avastasid uue taevakeha Sedna, hetkel kaugeim teadaolev objekt meie päikesesüsteemis.

[redigeeri] Sündinud

Pikem nimekiri leheküljel Sündinud 15. märtsil

1779 – lord Melbourne (William Lamb, teine Melbourne'i vikont), Suurbritannia peaminister
1793 – Friedrich Georg Wilhelm Struve, astronoom
1830 – Paul Heyse, saksa kirjanik (Nobeli kirjandusauhind 1910)
1886 – Sergei Kirov, Nõukogude poliitik
1899 – Aleksander Loorits, eesti kultuuriloolane
1907 – Zarah Leander, rootsi näitleja ja laulja
1915 – Epp Kaidu (Leida Ird), eesti lavastaja ja näitleja
1921 – Luulik Kokamägi, eesti maalikunstnik
1923 – Artur Alliksaar, eesti luuletaja ja tõlkija
1934 – Kuulo Kalamees, eesti mükoloog
1953 – Eve Viilup, eesti teleprodutsent
1959 – Renny Harlin (Lauri Harjola), soome filmirežissöör
1964 – Tiina Lang, eesti ajakirjanik
1971 – Meelis Loit, eesti vehkleja
1972 – Toomas Trapido, eesti loodushoiutegelane
1974 – Sirli Hiius (Sarah), eesti laulja
1975 – Eva Longoria, USA näitleja
1981 – Jens Salumäe, eesti suusakahevõistleja