23. veebruar
| <<< - veebruar - >>> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | |||||
| Kalender - 2006 - Aasta päevad | ||||||
23. veebruar on Gregoriuse kalendri 54. päev. Juliuse kalendri järgi 10. veebruar (1901–2100).
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused
[redigeeri] Eestis
- 1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.
- 1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esmakordselt avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.
- 1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee sünnipäevaks.
- 1935 – esimese (teadaoleva) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja esimene raamatuaasta.
- 1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).
- 1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.
- 1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.
- 1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.
- 1994 – Prantsusmaal Strasbourg'is algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.
- 1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik Õigeusu Kirik oma jurisdiktsiooni alla.
- 2005 – Eesti Draamateatri uueks direktoriks sai Kristian Taska.
[redigeeri] Maailmas
- 1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.
- 1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.
- 1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.
- 1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).
- 1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.
- 1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.
- 1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.
- 1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.
- 1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.
- 1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele püsivalt rendile Guantánamo lahe piirkonna suuruses 116 km².
- 1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.
- 1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).
- 1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.
- 1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esmakordselt plutooniumi.
- 1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.
- 1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.
- 1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
- 1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.
- 1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.
- 1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.
- 1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.
- 1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.
- 2005 – Ameerika Ühendriikide president George W. Bush külastas Saksamaad.
[redigeeri] Sündinud
- 1417 – Paulus II, paavst 1464–1471
- 1443 – Matthias Corvinus, Ungari kuningas 1458–1490
- 1685 – Georg Friedrich Händel, saksa helilooja
- 1688 – Ulrika Eleonora, Rootsi kuninganna 1718–1720
- 1744 – Mayer Amschel Rotschild, saksa-juudi pankur
- 1751 – Henry Dearborn, USA arst, poliitik ja sõjaväelane
- 1794 – August Matthias Hagen, baltisaksa maalikunstnik ja graafik
- 1874 – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president 1938–1940
- 1878 – Kasimir Malevitš, ukraina futuristlik maalikunstnik
- 1883 – Victor Fleming, USA filmilavastaja
- 1886 – Anna Raudkats, eesti rahvatantsujuht
- 1891 – Aleksander Eller, eesti skulptor
- 1901 – Agathe Veeber, eesti graafik
- 1913 – Artur Vahter, eesti koorijuht ja muusikateadlane
- 1921 – Paul Mäeots, eesti näitleja ja lavastaja
- 1929 – Jaan Einasto, eesti astronoom ja akadeemik
- 1929 – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh aastast 1990
- 1929 – Herbert Mies, saksa poliitik
- 1932 – Evald Kullamaa, eesti kirurg
- 1935 – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
- 1937 – Rein Marvet, eesti keemik
- 1938 – Paul Morrissey, USA filmirežissöör
- 1938 – Jüri Männiste, eesti arstiteadlane
- 1940 – Peter Fonda, USA filminäitleja ja -režissöör
- 1943 – Helmi Sakkov, eesti arhitekt
- 1943 – Manfred Carstens, saksa poliitik
- 1944 – Valeri Kravets, eesti vanglaametnik
- 1945 – Kaie Kerem, eesti majandusteadlane
- 1945 – Georg Milbradt, saksa poliitik
- 1946 – Viljar Jõe, eesti oboemängija
- 1948 – Hele-Kai Remmel, eesti kohtunik
- 1949 – Jaak Kikas, eesti füüsik
- 1951 – Mait Maltis, eesti laulja
- 1952 – Avo Kiir, eesti vaimulik, EELK Viru praost
- 1954 – Viktor Juštšenko, Ukraina president aastast 2005
- 1955 – Ain Mäesalu, eesti arheoloog
- 1959 – Merike Jürjo, eesti ajaloolane ja ajakirjanik
- 1963 – Anneli Rõigas, eesti ajakirjanik
- 1965 – Erkki Truve, eesti molekulaarbioloog
- 1965 – Michael Dell, USA ettevõtja
- 1971 – Risto Kallaste, eesti jalgpallur
- 1977 – Kristina Šmigun, eesti murdmaasuusataja
- 1979 – Anti Reinthal, eesti näitleja
- 1994 – Dakota Fanning, USA näitleja
[redigeeri] Surnud
- 715 – Al-Walid I, Umaijaadide kaliif 705–715
- 1447 – Eugenius IV, paavst 1431–1447
- 1476 – Pietro Mocenigo, Veneetsia doodž 1474–1476
- 1766 – Stanisław Leszczyński, Poola kuningas 1704–1709 ja 1733–1736
- 1792 – Joshua Reynolds, briti maalikunstnik
- 1821 – John Keats, briti luuletaja
- 1839 – Mihhail Speranski, Vene liberaalne poliitik
- 1848 – John Quincy Adams, USA president 1825–1829
- 1855 – Carl Friedrich Gauss, saksa matemaatik, astronoom ja füüsik
- 1859 – Zygmunt Krasiński, poola luuletaja
- 1930 – Horst Wessel, saksa luuletaja, üliõpilane ja SA ohvitser
- 1930 – Jonas Jablonskis, leedu keeleteadlane
- 1934 – Edward Elgar, briti helilooja
- 1945 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
- 1945 – Rudolf Lange, Saksa politseiametnik, Läti SD ülem 1941–1944
- 1955 – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
- 1965 – Stan Laurel, inglise komöödianäitleja
- 1990 – David Samoilov, vene-juudi luuletaja
- 2000 – Stanley Matthews, briti jalgpallur
- 2006 – Antonio Rodotà, Euroopa Kosmoseagentuuri direktor 1997–2003
[redigeeri] Pühad
- Katoliku kirikus püha Polykarpose ja püha Willigise mälestuspäev.
- Vana-Roomas Terminalia - jumal Terminuse püha.
- NSV Liidus Punaarmee päev (1919–1946), hiljem Nõukogude armee ja sõjamerelaevastiku päev (1946–1991).
- Venemaal ja Ukrainas isamaa kaitsja päev (1991). Tähistatakse ka mitmetes muudes SRÜ riikides.
- Guyanas Mashramani - iseseisvuspäev (1966) ja vabariigi aastapäev (1970).
- Brunei iseseisvuspäev (1984).
[redigeeri] Ilmarekordid
- ...
Vaata ka: 22. veebruar ~ 24. veebruar ~ Aasta päevad
