Germaine Greer

Germaine Greer (sündinud 29. jaanuar 1939) on Austraalia akadeemiline kirjanik, keda on peetud üheks oluliseimaks feministiks 20. sajandil.

Ta oli inglise keele ja kirjanduse professor Warwicki Ülikoolis Inglismaal ja mitmete tunnustatud raamatute autor. Greer´i raamatust "Naissoost Eunuhh" (The Female Eunuch ) sai rahvusvaheline bestseller pärast selle avaldamist 1970. aastal. Teda on nii ülistatud kui kriitiseeritud. Ta on käsitlenud oma töödes teemasid: millest koosneb status quo ja abort kui osa eetilisest demokraatiast.

Germaine Greer valitis Prospect Magazines 100 suurema mõtleja nimekirja 2005 aastal.

[redigeeri] Elulugu

Greer sündis Melbournes Austraalias. Pärast katoliiklikku kloostrikooli sai ta 1956. aastal stipendiumi Melbourne Ülikooli, kus ta sai hüüdnime Germaniac Queer.

Pärast lõpetamist läks ta Sydneysse ja liitus vaimse vasakpoolse anarhistliku liikumisega Sydney Push, mis praktiseeris polügaamiat.

Sydney ülikoolist sai ta M.A. kraadi 1963 kirjutades Byronist. Hiljem läks ta õppima Inglismaale Cambridge Ülikooli doktorantuuri. Inglismaal kirjutas ta kolumne aiandusest satiirilisse ajakirja "Private Eye" ja ka teistesse ajalehtedesse. 1968 aastal sai ta Ph.D. Shakespeare varajaste komöödiate teesidega.

1970. aastal kirjutab ta raamatu "The Female Eunuch" millest sai feminism raamat ning mis oli paljudele naistele esimene kokkupuude teise laine feminismiga. Tema kirjeldus "stereotüübist": "Talle kuulub kõik, mis on ilus, isegi sõna "ilus" ise. Kõik, mis maailmas eksisteerib, on olemas vaid selleks, et Teda kaunimaks teha. ...Ta on loodu kroon..., nuttev, mossitav või naeratav, jooksev või lebav, on Ta ikkagi kõigest nukk" kõlas vastu paljudes naistes, kes tundsid ära "madonna/hoor/Lolita" sündroomi. Kuigi Greeri raamatut kasutati akadeemilises kontekstis, ei olnud see kirjutatud pelgalt akadeemilise lugejaskonna jaoks, pigem selleks, et stimuleerida debatte ja ennekõike tegevust, mis puudutas sugude representatsiooni poliitikat ja positiivset naiselikku seksuaalsust. Raamat oli konstitutsionaalsele (või reformistlikule) feminismile vastukarva ja Uus vasakpoolsuse kontekstis nähti seda liikumise liikumapaneva jõuna, milles "vabastus sõltub klassideta ühiskonna saabumisest ja riigi hävitamisest". Raamatus on väide, et naise seksuaane passiivsus on tunnuslik kastreerimisele ning on naisele aegade jooksul kaela määritud nii teiste kui ka naise enda poolt.

Pärast edu oma esimese raamatuga, käis ta kõikjal maailmas raamatut tutvustamas. Aprillis 1971 osales Greer feminismiteemalises debattis koos Norman Maileri, Jill Johnstoni, Diana Trillingu and Jacqueline Ceballosega. Sündmus oli põnev intellektuaalide ja isiksuste vastaseis. Samal ajal kui Johnston luges luuletust, kulmineerus laval lesbi-seks. Greer ja Mailer jätkasid oma verbaalset arvamuste vahetust veel kolm ja pool tundi.

Ta ostis endale maja Itaalias, kirjutas veergu The Sunday Timesis ja reisis palju terves maailmas. 1972. aastal arreteeriti ta Uus-Meremaal, kuna ta kasutas oma kõnes sõnu "bullshit" ja "fuck".

1989 aastal läks Greer tagasi Newnham Kolledžisse (Cambridge) õppejõuks, kuid lahkus sealt pärast negatiivset reklaami 1996 aastal seoses Dr. Rachel Padmaniga, kes oli tema transseksuaalne kolleeg, sündinud mehena ja soovis astuda naissühingusse, mille vastu oli Green.

Kunstiajaloolises bestselleris "Poiss" (2003) analüüsib Germaine Greer pikaajalist ja erinevates kultuuris väljendunud vaimustust, mida nii naised kui mehed noore poisi keha vastu tunnevad. Raamat on hulgaliselt illustreeritud ilusate teismeliste poiste piltidega.

2004 Austraalia Peaminister John Howard kutsus teda "elitist" and "condescending" (alandav), kui ta oli kritiseerinud austraalialasi kui "too relaxed to give a damn" (liiga pingevabad, et millestki hoolida).

Jaanuaris 2005 Greer oli üheks kaheksast võistlejast Briti kuulsuste tõsielusarjas "Celebrity Big Brother". Ennem saadet ütles ta saate kohta, et see on "nagu tsiviliseeritud variant läbi teismeliste magamistoa lukuaugu vaadamiseks". Pärast viite päeva saates marssis ta sealt välja. Ta rääkis tootjate psühholoogilisest julmusest ja türanniseerimisest, maja mustusest ja oma kaasvõistlejate meediahuvi otsivast käitumisest (loe inglise keeles [[1]]). .