Jõgeva
|
Jõgeva
|
  Elanikke: 6349 (01.01.2006)
|
Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas ja maakonna keskus.
Linnaõigused sai 1. mail 1938. aastal.
Jõgeval on mõõdetud 17. jaanuaril 1940. aastal Eesti külmarekord: –43,5 °C.
Jõgeva linn asub Vooremaa maastikurajoonis kahel loode-kagu suunalisel voorel ja nendevahelistes nõgudes ning 200-300 meetri laiuse Pedja jõe oru kallastel.
Linnas on ligikaudu 30 ha kõrghaljastusega ja küllaltki liigirikkaid haljasalasid, mis vahelduvad rohelusse uppuvate koduaedadega.
Jõgevalt on pärit poetess Betti Alver ja laulva revolutsiooni üks silmapaistvamaid tegelasi Alo Mattiisen. Nende mälestuseks korraldatakse igal aastal üleriigilist tunnustust leidnud Betti Alveri luulepäevi ja Alo Mattiiseni muusikapäevi.
[redigeeri] Ajalugu
Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. On tõenäoline, et Jõgeva küla oli olemas juba enne sakslaste tulekut. Sellele viitab küla soodne asend jõe ääres, mis andis olulise osa toidusest kala näol ning oli ühtlasi liiklustee.
Küla esmamainiti 1599 Poola revisjonikirjas Jagiwa kujul. Jõgevast on juttu ka kõigis järgnevais Rootsi revisjonides. Põhjasõja ajal, 1701. aasta kevadtalvel, kui Rootsi kuningas Karl XII talvitus Laiusel, ehitas Jõgeva mõisa majutatud väeosa väljale täismõõdulise lumekindluse ja peeti maha suurejooneline sõjamäng: kindluse kaitsmine ja vallutamine kõigi sõjakunsti reeglite kohaselt. Tulistati pappkuulidega.
Jõgeva saksakeelne nimi oli Laisholm.
Elu Jõgeva külas kuni 19. sajandi lõpuni ei erinenud paljude teiste samasuguste külade elust tol ajal.
Jõgevalt valitud Rahvuskogu liige oli Jaan Järve ja Riigivolikogu liige Karl Roomet.
Teises maailmasõjas hävis ligi 60% linnast. Saksa okupatsiooni ajal hukati Jõgeva kruusaaugus ligi 80 nõukogude aktivisti ja sõjavangi.
Nõukogude ajal sai Jõgevast rajoonikeskus, põllumajandusrajooni juhtiv linn. Tartu-lähedus ja põllumajanduskesksus peegeldusid ka ettevõtluses: Jõgeval asusid Tartu Piimatoodete kombinaadi võitsehh, Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi nahavabrik, ETKVLi tööstuskoondisse kuuluv Jõgeva Leivakombinaat, tootmiskoondis "Jõgeva", trükikoda jm. Suured tööandjad olid Jõgeva KEK ja MEK. Alates 1960. aastatest on linna kerkinud hulgaliselt teenindushooneid ja suurelamuid (Pae linnaosa ja Tähe-Rohu kvartal).
[redigeeri] Klubi "Hekto"
1976. aastal moodustasid Jõgeva noored Ants Paju eestvõttel klubi "Hekto". Koos ei käidud ainult meelt lahutamas, vaid tehti ka tõsist tööd. "Hekto" eeskujul tekkis ulatuslik noorteklubide liikumine, mis levis nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. "Hektost" räägiti ja kirjutati, temast tehti 1981 film "Rong peatub kaks minutit" (stsenarist Rein Karemäe, režissöör Kaljo Kiisk, operaator Arvo Vilu).
[redigeeri] Välislingid
| Jõgeva maakonna omavalitsused |
 Jõgeva linn - Jõgeva vald - Kasepää vald - Mustvee linn - Pajusi vald - Pala vald - Palamuse vald - Puurmani vald - Põltsamaa linn - Põltsamaa vald - Saare vald - Tabivere vald - Torma vald |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
