Kass

Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega!

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Kass on kaslaste perekonna tavaline nimi. Enamik neist on väikesekasvulised, ainult Ameerikas elava puuma pikkus küünib 1,9 meetrini. Eesti metsades elutsev ilves on üks suuremaid kasse. Kassi perekonda kuulub kodukass, kaslaste hulgas ainus koduloom. See kodunes umbes 4000 aastat tagasi Aafrikas ja on inimese vahendusel üle maailma levinud. Üks kodukassi esivanemaid oli ookerkass. Vana-Egiptuses palsameeriti kasse kui pühi loomi, kassi tapjat karistati rängasti. Nüüdisaja kodukasse liigitatakse pika- ja lühikarvalisteks. Pikakarvalistest peetakse Eestis eriti angoora ja pärsia kasse, lühikarvalistest euroopa kodukassi ja siiami kassi. Omapärased on karvutu paljasnahkkass ja sabatu mani kass. Kassil on kaslastele iseloomulikke käitumisomadusi: päeval ta puhkab, öösel käib jahil, ohvrile – hiirtele ja lindudele – läheneb ta hiilides, armastab saagiga mängida, enne kui selle surmab. Kasse ei tohi jätta hooletusse, siis nad metsistuvad ja võivad palju pahandust teha väikeloomi ja linde hävitades ning marutõbe levitades.

[redigeeri] Keel

Kaslaste heliline keel koosneb näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Näugumine võib olla inimesele tavaliselt kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on perekonnal ühine (suuremate kaslaste puhul madalamad helid), osa ainult kasside spetsiifiline, osa õpitav. Näiteid kasside sõnavarast (hästi lihtsustatud kujul):

Kurrumine on alati positiivne.
- Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset
- Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus
- Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta käändelõpuna
Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga:
- Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut ei järgne peaaegu kunagi (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama)
- Intensiivsem ja kõrgem urisemine, mis võib lõppeda madala kõrgeneva näugumisega eelneb üldiselt kaklusele, ent üritab veel kaklust ära hoida
Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist:
- Eelneb tihti vahetult rünnakule, isegi kui vastane proovib põgeneda
Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus
Näugumise võimalikud kasutusalad katavad üldjoontes kõikide teiste kasutusalad (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega):
- Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus
- Vali kime näugumine on pulmakutsung
- Madal madalduv järsult lõppev näugatus on üldiselt kutsung
- Väga kõrge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi
- Enamikul juhul on näugumise intonatsioon inimesele suuremal või vähemal määral intuitiivselt arusaadav -- kõige üldisemad vahemikud ka inimesele, kes pole varem kassidega kokku puutunud.

Kasside kehakeel koosneb liikumisest, mõned näited:

Ohu korral ajavad kassid turja küüru, väljendab hoiatust
Kõrvade lidusseajamine on hoiatus
Füüsiline kontakt väljendab üldiselt positiivset suhtumist, kui ei ole tegu võitlusega
Pilgud ja muu omavad intuitiivselt aimatavat tähendust

Lisaks kasutavad kassid suhtlemiseks lõhnasid.