Lhasa
Lhasa on traditsionaalse Tiibeti pealinn. Hiinlaste jaoks aga Tiibeti autonoomia keskus ehk adminstratiivne sölmpunkt, Asutati Lhasa 641 , aastal kuningas Songtsan Gampo poolt, kui Tang-i öukonna printsess Wencheng kelle Songtsan Gampo kosis , saabus tulevase Potala jalamile . Marpori mäge ja Wotangi järve nähes , mis tol ajal asus tulevase Lhasa sydames hakkas iludusel pea ringi käime sellest vaatepildist , mis talle avanes ja lausus et see pidavat meenutama pörgut. Järve lasi kuningas Songtsan Gampo täita ja rajas sinna peale templi Jokhangi , millest tuleneb tegelikult Lhasa kui linna nimi "jumaluste linn "
Lhasa kõrgus merepinnast on 3,650 m seega üks kõrgemal auvaid linnu meie planeedil , pindala on 544 ruutkilomeetrit. Aastas paistab päike Lhasas 3000 tundi teda kutsuti päikseliseks linnaks, asub Lhasa jõe põhjakaldal mis on Yarlung Tsangbo harujögi,
Linna elanikkond kasvanud 200 000 inimeseni. Kliima on Tiibetis karm ,tema körgus merepinnast ja mäed see vöimaldab maaharimiseks kasutada ainult 0.2% kuni 0.3% kogu pindalast.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Songtsan Gampo oli kuningas kes ühendas Tiibeti hõimud enda vahel ja esimene, kes mõtles ka riigi tulevikule, selle mõttega sai rajatud ka Lhasa. Eelmised tema eelkäijad olid lokaalse perpektiiviga võrreldes Songtsan Gampoga. Tema alustas Potalaga, ehitas Jhokangi, pani aluse Tiibeti kirjale tänu enda ministri Tommi Sambhotale, kes käis Indias koos grupi tiibetlastega õppimas ja koostas hiljem tiibeti tähestiku. Ühesõnaga ta oli kuningas, kes märkis tiibetlased esmakorselt ajaloo raamatusse.
[redigeeri] Geograafia
Lhasa asub alal mida kutsutakse tegelikult Lhasa org. Enamus linna ymbritsevad mäed on kuni 5500 m. körged .T Kyi (ehk Kyi Chu)jögi
