Mõnuaine
 |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
Mõnuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus.
Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks:
- alkohol
- opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon)
- kannabinoidid (kanep, marihuaana, hašiš)
- rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid)
- kokaiin
- muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin)
- hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin)
- tubakas
- lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon)
- mitmed või muud psühhoaktiivsed ained
Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt:
- antidepressandid
- lahtistid
- analgeetikumid (mittepsühhoaktiivsed valuvaigistid)
- antatsiidid
- vitamiinid
- steroidid või hormoonid
- ravimtaimed või rahvameditsiini vahendid
- muud sõltuvust mittepõhjustavad ained
Nende ainete mittevajalikule tarvitamisele on iseloomulik, et ei teki sõltuvust ega abstinentsisümptomeid, nagu on iseloomulik psühhoaktiivsetele ainetele. Sageli on tegu ravimitega, mida arst on kunagi soovitanud või määranud, kuid mille tarvitamine jätkub vajaduseta ja sageli ülemäärastes annustes. Sageli võib nende ainete kasutamine põhjustada või süvendada raskeid kehalisi kahjustusi.
Saavutatava efekti järgi võib mõnuaineid jaotada järgmiselt:
- Stimulandid, ergutid -- suurendab aktiivsust
- Amfetamiin, kokaiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin
- Depressandid -- vähendavad aktiivsust, põhjustavad tugevat füüsilist sõltuvust
- Hallutsinogeenid -- muudavad taju
- LSD, seened, punane kärbseseen (mõjuaine on peamiselt kile, ülejäänud osa põhjustab iiveldust), meskaliin, fentsüklidiin, psilotsübiin
Kanepitoodete mõju võib sarnaneda kõigi kolme eelpoolmainitud kategooriaga, sõltuvalt eelnevast psüühilisest seisundist, kogusest jms. teguritest. Ka amfeetamiin, kokaiin ja ecstasy võivad põhjustada hallutsinatsioone,
Samuti on kohati raske eristada uimasteid ja erguteid, sest paljud ained sisaldavad mõlemaid. Näiteks vähemkvaliteetne kanep sisaldab kõrvalaineid, mis viivad inimese suurte koguste puhul "kivisse", mis on omalaadne letargiaseisund -- seda seetõttu, et kanepis on väikses koguses uimastavaid aineid, mis hakkavad suurte koguste puhul mõjuma.
Erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest tekkiv sõltuvus avaldub peamiselt kahel moel: psüühilise sõltuvuse korral on olulisel kohal aine tarvitamisega seonduv, rituaal, seltskonna omaksvõtt ja heakskiit, harjumus. Tekib tugev tung, lausa sundmõte tarvitada ainet, muud vaba aja veetmise võimalused ja huvid/hobid kaotavad oma tähtsuse. Aine tarvitamist ei suudeta lõpetada ka vaatamata ilmsetele tervist kahjustavatele tagajärgedele. Füüsilise sõltuvuse korral harjub organism aine olemasoluga ning aine mittetarvitamisel tekib võõrutusseisund, mille nähud kaotab uus annus. Selle iseloom ja täpne pilt sõltub suuresti tarvitatud ainest.
Uimastid ei põhjusta peale pikaajalist tarbimist enam mingit positiivset seisundit, sest inimese seisund on muutunud selliseks, et uimastamine ei vii enam hea enesetundeni, kuna mingi osa tundlikkusest jääb siiski alles ja väga haige inimene ei tunne ennast valuvaigisti mõju all ühestki vaatenurgast paremini, kui terve inimene tunneks ilma. Kuna uimastid vähendavad tundlikkust, teeb inimene nende mõju all tihti asju, mis on enesetundele ohtlikud ja põhjustavad pohmelli, samuti seetõttu, et organismi (immuunsüsteemi) reaktsioonid on uimasti mõju all ebaautentsed ja aeglased.
Ergutid ja hallutsinogeenid põhjustavad sõltuvust peamiselt selletõttu, et muudetud ja tihti vastuvõetavam, "sügavam" või "loomulikum" taju on erguti tarbija jaoks tihti miski, mida ta soovib saavutada, selle puudumine võib osutuda koormavaks. Tugevate hallutsinogeenide, nagu LSD puhul, võib selline sõltuvus mõnedel juhtudel osutuda sama ületamatuks, kui uimastisõltuvus, samuti on uuemate pikaajaliste uuringute käigus leitud ka kanepisõltlasi, kes ei suuda aine tarbimisest enam oma tahte abil loobuda. Samuti võivad ergutid, hallutsinogeenid ja muud lihtsad tajumuutjad vähendada tarbija võimet ise enda emotsionaalset seisundit sobivana hoida. Ergutid (kanep, LSD) olid hipikultuuri peamiseks motivaatoriks, samuti on neid paljudes vanades kultuurides rituaalsetel eesmärkidel kasutatud. Erguti üledoos mõjub analoogselt uimastile (närvisüsteemi liiga kõrge koormus vallandab pidurdusprotsessi), samuti võib erguti raisata inimese energiavarud ja viia ta nõrkuseseisundisse, mis sarnaneb uimastatusele. Kokaiinisõltuvus on kõige tugevam vahetult ja mõne päeva jooksul peale viimast tarbimist, mistõttu kokaiinitarbijad satuvad tsüklitesse, mille vahel võivad olla ka pikad pausid. Tugev amfetamiinisõltuvus tekib peamiselt süstijatel ja sellele järgneb teovõime kiire langus. Amfetamiin võeti kasutusele USA sõjaväe poolt sõdurite teovõime ajutiseks tõstmiseks, sest see vähendab unevajadust ja kiirendab reaktsiooni, samuti vähendab ebavajalikke emotsionaalseid ilminguid, nagu hirm -- pideva tarbimise puhul saavad jõuvarud siiski kiiresti otsa ja ei jõua enam kergesti normaalse lähedale. Amfetamiinid, näiteks ecstasy, on klubikultuuri lahutamatuks koostisosaks.
Mõnuainetega seotud kultuuridest võiks mainida gangstakultuuri.
