Kasutaja arutelu:Metsavend

Tere tulemast Vikipeediasse, Metsavend! Andres 9. detsember 2005, kell 11.44 (UTC)

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda järjest ~ . Andres 10. detsember 2005, kell 10.25 (UTC)

Seda, et kuupäeva ja aastaartiklites kasuta eraldajana mitte side- vaid mõttekriipsu mille saad kas – (kasutades neist redigeerimiskasti all olevatest kahest kõrvuti kriipsust lühemat) või siis Alt+0150 - Ahsoous 14. detsember 2005, kell 07.23 (UTC)

Sisukord 1 kustutatud leheküljed 2 geraldika.ru 3 Linnad 4 Pilitdest 5 Muusika Vikipeedias 6 paar palvet 7 Haldusüksused 8 EOK pildid 9 Saared 10 Koordinaadid 11 Küsimus 12 Imelik 13 navigeermismallid 14 Mall:Link FA 15 Soome linnad 16 Hääldusmärgid 17 Ära kiirusta 18 Peeter Pälli vastused 18.1 Vastus Soome linnade kohta 18.2 Vastus "kommuunide kohta" 19 Intervikilingid 20 GFDL pildid inglise vikist 21 Korea nimed 22 uusmelaneesia 23 Edmonton 24 I only meant to improve 25 Kategoriseerimine 26 Gratitude 27 Andmete küsimine 28 Jersey, Man ja muud taolised

[redigeeri] kustutatud leheküljed

mõnikord ehk on kaval sobimatu artikli sisu tõsta artikli arutelusse. näiteks see: ("Liblikujumine" kustutatud: sisu oli: 'kuidas ujutaxe konna???mis nipid sellega on??ja kuidas sygavas wees weepinnal püsida(mis sellex piab tegema) annaks liblikujumise jms kirjutajale nippe? teine küssa veel. kas minust on siin kasu ka või tunnetate, et teen pigem tühja tööd juurde? avjoska 9. juuli 2006, kell 09.05 (UTC)

Konkreetne artikkel oli pigem spämm. Selle asemel tuleb lisada 'Soovitud artiklite loendisse' 'Liblikujumine' ja 'Konn (ujumisstiil)'. Sinust on kasu kindlasti. Soovitan edasi teha ja küll sa õpid tegemise käigus. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 10.53 (UTC)

Kõik lugejad ju ei taipa, mida tuleb teha. Andres 9. juuli 2006, kell 11.06 (UTC)

[redigeeri] geraldika.ru

Tere! piltide lisamisel Vikipeediasse on mõned "reeglid": Ära tuleb tuua kes on teinud pildi või kust pilt on võetud, sel juhul ei piisa kui öelda saidi nimi, vaid on hea ka ära tuua täpne lehekülje URL. Samuti peab kõigil Vikipeedia piltidel olema näha kasutusõiguse märge. (sellele on juhitud tähelepanu ka faili üleslaadimise lehel).

Geraldika.ru piltide jaoks on olemas mall Geraldika.ru (näited) millega saab ära märkida sealt võetud pildid. tegelikult on parem kasutada Geraldika.ruA -malli (näited), sedasi saab lihtsalt ka allika ära tuua (kasutamist vaata arutelust)

Kuid üldiselt ei ole eriti mõtekas neid geraldika.ru pilte kopeerida eestikeelsesse Vikipeediasse, kus need on vaid siin kasutatavad. Parem on panna need Wikimedia Commonsisse kus need on kasutatavad kõikides Vikipeediates. vt: commons:Category:Vector-Images.com_images --TarmoK 14. detsember 2005, kell 09.27 (UTC)

[redigeeri] Linnad

Linnadel on elanike arvud, mitte rahvaarvud.

Vali üks kindel tabeli laius. Viimastel on see Sul ulatunud 320-st 240 px-ni. Ka kopeeri tabelit Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglid alt, kus tabel on korrektselt (arvuti jaoks) kirjas.

Ära haldusüksuse tabelit neile linnadele pane, mis seda pole.

Vene nimesid ei tohi eesti keeles kirjutada vene-inglise transkriptsiooni kohaselt. Meil on oma transkriptsioon. Hädapärast (vikis pole seda kasutanud) tohib eesti tekstides kasutada vene-ladina transliteratsiooni. Mõlemad on toodud artiklis vene keel. - Urmas 14. detsember 2005, kell 16.05 (UTC)

Elanike arvu ja rahvaarvu kohta oleme leppinud kokku märkida neid saja inimese täpsusega. Ainsaks erandiks on rahvaloenduse andmed. - Urmas 24. detsember 2005, kell 01.52 (UTC)

Miks mitte esitada jooksval arvepidamisel saadud arve täpsetena? Andres 24. detsember 2005, kell 09.20 (UTC)

Arvestuslikud ja hinnangulised andmed on alati ebatäpsed, st ebaõiged (Bhutani meelde tuletades; Eesti elanikearvestus pole samuti mingi erand). Esitades neid inimese täpsusega, on viga suurem, kui tehes seda saja inimese täpsusega. Samuti ei ole nt elanike arv 27092 inimest kogu aasta jooksul sama, vaid muutub iga päev. Lisaks annavad eri allikad erineva usaldusväärsusega teavet. Meil ei ole absoluutse kindlusega võimalik öelda, nt ühe allika 27092 on õige ja teise 27115 vale. - Urmas 24. detsember 2005, kell 10.27 (UTC)

Esiteks, ka rahvaloenduse andmed ei ole ju tegelikult täpsed. Mõnikord võib jooksev arvestus isegi täpsem olla. Näiteks väidab seda Kalev Katus viimase Eesti rahvaloenduse kohta. Teiseks, jooksva arvestuse puhul võib ära näidata kuupäeva. Kolmandaks, kui allikad on vastuolulised, võib seda märkida, kuni selgub, mis on õige. Neljandaks, alati võib juurde märkida, kas on tegemist rahvaloenduse, jooksva arvestuse või kaudse hinnanguga. Viiendaks, pole ju kindel, et arv ka 100 inimese täpsusega õige on. Andres 24. detsember 2005, kell 11.19 (UTC)

[redigeeri] Pilitdest

pildidest veel - ka iseenda tehtud piltidele oleks kena, kui lisaksid litsentsi... siis teavad ka teised võimalikud asjahuvilised, kas nad tohivad neid kasutada - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 14.28 (UTC)

Piltide juures kasutatvaid malle võib näha näiteks siin: Kategooria:Piltide mallid

fotode jaoks on JPG formaat kõikse sobivam (kui PNG)

(ja väljavõte pildi üleslaadimise lehelt: Eelistatud pildiformaadid Vikipeedias on JPEG fotode, PNG joonistuste ning ikoonilaadsete piltide ja OGG helifailide jaoks.) --TarmoK 15. detsember 2005, kell 15.17 (UTC)

tegelt kui nüüd kristalselt aus olla, siis mustvalgeid fotosid pole mõtet jpg formaadis üldse salvestada - aga see on juba hoopis teine küsimus. - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 15.32 (UTC)

Selge. Aga kuidas pilti kustutada saab? Tahaksin selle Joelahtme_kirik_2005 pildi maha võtta.

Kustutada saavad administraatorid - kustutan?? - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 15.28 (UTC)

Jah, palun kustutada. --Metsavend 15. detsember 2005, kell 15.30 (UTC)

---

Kui kopeerid mujalt (teistest vikidest, jne) pilte siis ole hea ja lisa ka lehekülje URL kust oled kopeerinud. (seda nimetaktakse allika lingiks) ... vt. ka: Mall:PiltVikist ja selle kasutamist --TarmoK 21. detsember 2005, kell 15.07 (UTC)

Veel kord, piltide juurde on vaja ka lisada leheküg kust pilt on kopeeritud, geraldika.ru mall on vaid kasutusõiguse näitamiseks

.. ja samuti korrates, ei teeks paha commonsit kasutada gerldika.ru piltide jaoks --TarmoK 25. detsember 2005, kell 21.49 (UTC)

Kasutan Commonsi faile, kui need seal olemas on, kui ei ole (või ei leia üles) laen eesti wikisse, Commonsisse ma ei oska pilte üles laadida. --Metsavend 25. detsember 2005, kell 21.54 (UTC)

Wikimedia Commons -artiklis on selgitatud kuidas sinna laadimine käib, sisuliselt on seal kõik sama moodi. kui artiklis leiduv juhend ei piisa, siis anna teada

geraldika.ru piltide puhul on ainult kasutusel Template:Vector-Images.com -mall --TarmoK 25. detsember 2005, kell 22.25 (UTC)

Mitte ei saa aru, kas keegi võiks puust ja punaseks teha, kuidas neid looksulgusi kasutada, milleks need mallides on. Üritasin teha, aga ikka läks nihu: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Omski_vapp.gif

--Metsavend 25. detsember 2005, kell 22.15 (UTC)

Ei saand päris hästi aru mida sa mõtled... kas neid kolmekordsete looksulgude vahel olevaid numbreid?... kui jah siis need numbrid tähistavad malli kutsumisel kasutava koodi nii mitmendat parameetrit... malli kutsumisel eraldatakse neid parameetreid püstkriipsudega -- Ahsoous 25. detsember 2005, kell 22.28 (UTC)

Malli arutelu:Geraldika.ruA, kui sellest ei piisa anna teada --TarmoK 25. detsember 2005, kell 22.19 (UTC)

---

[redigeeri] Muusika Vikipeedias

Vikipeedias on riikide kaarte, vappe, lippe jne. kuidas on hümnidega? Kas Vikipeedias on muusikalisamisvõimalus? avjoska 9. juuli 2006, kell 11.54 (UTC)

---

Mul ei ole kogemusi selle koha pealt, aga .ogg laiendiga helifaile saab lisada küll, selleks on pasunaga nupp redaktorikasti ülaservas. Aga jällegi ei tohi autoriõigusi rikkuda. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 12.29 (UTC)

Lubatud on Ogg- ja MIDI-failid. Andres 9. juuli 2006, kell 13.38 (UTC)

[redigeeri] paar palvet

Mul on paar palvet. Kasuta mõttekriipsu seal, kus seda eesti keeles tehakse. Kui paned keeltevahelised lingid, siis pane kuskile (näiteks inglise vikisse) ka eesti keele link (et:). See käib tavaliselt saksa ja kreeka või saksa ja esperanto keele vahel). Pööra tähelepanu loenditele (näiteks Maailma asulate loend, Lindude loend, Saksakeelne kirjandus, Biograafiad. Andres 27. detsember 2005, kell 20.10 (UTC)

Aitäh juhatuse eest. Püüan edaspidi teha nii. Arvasin, et viidad võõrkeelsetes wikides lisatakse automaatselt, kui olen eesti vikisse viidad sinna lisanud. Väga tülikas on ju umbes 20 erinevas keeles artiklile eesti keele linki lisada. --Metsavend 27. detsember 2005, kell 22.05 (UTC)

Aitäh!

Piisab, kui lisad lingi ühte kohta, näiteks inglise vikisse. Mujale lisavad juba botid, mõned entusiastid teevad seda ka käsitsi. Põhimõtteliselt leitakse vist ka siis üles, kui lingid on ainult eesti vikis, kuid see võtab rohkem aega. Igatahes peetakse heaks praktikaks niisugust toimimist, nagu ma kirjeldasin.

lisa kommentaarina, üldiselt on enamus botid sedasi sättitud et võetakse ingliskeelse viki artikleid ja vaadatakse (siis bot vaatab) sealt millistesse teistesse keeltesse on link tehtud. Kahtlen et on tegutsemas botte mis alustaksid eestikeelsest vikist, seepärast on kõige otstarbekam panna ingliskeelsesse vikisse ja kui on viitsimist siis võib panna ka muudesse. --TarmoK 28. detsember 2005, kell 08.50 (UTC)

Igas vikipeedias on kokku lepitud, millises järjekorras vikilingid paigutatakse. Eesti ja inglise vikis tehakse seda keele omakeelse nimetuse, mitte lühendi järgi. Nii et järjekord on: Deutsch, Eesti, Ellinikí, English, Esperanto. Kui on rohkem keeli, siis võib midagi veel vahele tulla. Tegelikult parandavad botid ka ükskord järjekorra ära, aga parem oleks, kui järjekord oleks õige, siis on lihtsam kontrollida, kas otsitav keel on olemas.

Ingliskeelses vikis on üldiselt keele nime järgi, kuid seal on "erandeid" näiteks keelte nimed milles on sõna "keel" (vastavas) keeles pannakse keele nime järgi, näiteks "Bahasa Melayu" on "m"-i juures, mitte "b" juures. Eestikeelses vikis on kokkuleppe sorteerida alati keelelingi esitähe järgi

kui käsitsi soovid sorteerida siis võib kasutada seda abivahendit --TarmoK 28. detsember 2005, kell 08.50 (UTC)

Loenditesse lisamine ei ole kohustuslik, aga hea oleks seda teha. Lindude loendis on muide ette nähtud ka ladinakeelse nime, sugukonna, areaali ja Eestis esinemise märkimine (vaata loendi sissejuhatust). See on selleks, et tegemist poleks pelga loendiga.

Ja tegelikult kõige suurem palve on mitte kasutada mõttekriipsu asemel sidekriipsu. Redaktoriboksis näevad nad ühtemoodi välja. Mõttekriipsu on hõlbus võtta redaktoriboksi all olevate sümbolite seast, see on vasakpoolne kriips. Seda võib nii kopeerida kui ka vajutusega otse sisse toksida. Andres 27. detsember 2005, kell 22.38 (UTC)

kas – või Alt+0150 - kasuta neid - Ahsoous 27. detsember 2005, kell 23.13 (UTC)

Kui vähegi võimalik siis seda viimast, redigeerides ei pea mõistatama et millega tegu (sama idee et eelistada "õ"-d õ asemel) --TarmoK 28. detsember 2005, kell 08.50 (UTC)

---

thumb piltidele ei ole hea panna suurust (näiteks 250px) kui tahad pilti suuremalt näha siis muuda oma kasutaja seadeid ja kõik thumb pildid on sinu soovitud suuruses. thumb-i idee ongi selles et lugeja otsustab kui suurena ta tahab näha illustreerivaid pilte , kas see on väike või võtab pool lehekülge --TarmoK 2. jaanuar 2006, kell 13.37 (UTC)

---

veebileht tähendab vaid üksikut, mistahes lehekülge, välislinkides on viidad veebisaitidele, täpsemalt nende alustuslehekülgedele (homepage, inglise keeles) ja selle vaste on eesti keeles koduleht (vt ka Vallaste: veebileht ja Vallaste: koduleht )

Sellega olen nõus. Olen kasutanud väljendit veebileht vaid seetõttu, et mulle tundus, et seda terminit oli eestikeelses wikis kõige sagedamini kasutatud, aga ju mu mulje oli ekslik. Edaspidi kasutan siis mõistet koduleht, aga kõiki "veebilehti" "kodulehtedeks" parandama ei viitsi küll hakata. --Metsavend 13. jaanuar 2006, kell 15.11 (UTC)

..ja artikli osa, kus on toodud välislingid, pealkiri on "Välislingid" isegi siis kui seal on vaid üks link, sel lihtsal põhjusel et pealkirju ei oleks vaja muuta kui täieneb alaosa sisu. ... jõudu ja jaksu edaspidiseks, kena näha kuidas neid, sisulisi, artikleid siia juurde tuleb --TarmoK 13. jaanuar 2006, kell 09.16 (UTC)

Siin vaidleksin vastu. Pole raske vahetada '-k' alapealkirjas '-gid'-ga kui juba lisatakse juurde uus link. Paljudel artiklitel on ja saab ilmselt veel päris kaua olema ainult üks välislink ja alapealkiri Välislingid oleks sel juhul eksitav ja pretensioonikas. --Metsavend 13. jaanuar 2006, kell 15.11 (UTC)

Selles asjas võib kaksipidi mõelda. Kui võtta pealkirja kirjeldusena, siis peaks olema ainsus. Kui aga võtta pealkirja rubriigi pealkirjana, siis on mitmus omal kohal. Andres 13. jaanuar 2006, kell 15.36 (UTC)

---

Ma soovitan nende väikeste artiklite paranduste korral (kategori jne) muuta, et tegemist on pisiparandusega, hiljem on redigeerijal lihtsam võrrelda ! --Dj Capricorn 17. veebruar 2006, kell 13.55 (UTC)

---

mul on veel üks pisike palve... kui meelde tuleb jäta kategooriate ja keelelinkide vahele vähemalt üks tühi rida... endal lihtsam pärast leida - Ahsoous 7. aprill 2006, kell 23.18 (UTC)

[redigeeri] Haldusüksused

Ole hea, kasuta haldusüksuste artiklites selle lehekülje lõpus toodud tabelipõhja: Vikipeedia:Haldusüksuste_artiklite_reeglid. - Urmas 14. jaanuar 2006, kell 13.16 (UTC)

Vaata Arutelu:Vladimiri oblast. - Urmas 21. jaanuar 2006, kell 16.04 (UTC)

Ole hea, tee mulle selgeks miks üheveerulise tabelis kasutad colspan="2" ?? - Ahsoous 25. jaanuar 2006, kell 11.05 (UTC)

Kopeerisin vormi artiklist Baski autonoomne piirkond. Ei pannud tähele. --Metsavend 25. jaanuar 2006, kell 11.08 (UTC)

Ma saan aru, et see on kuskilt kopeeritud... aga lihtsalt mind huvitab see, et äkki on asjal miski sügavam mõte... millele ma praegu pihta ei saa... - Ahsoous 25. jaanuar 2006, kell 11.58 (UTC)

---

Sean Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata oma nõusolekust leheküljel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. Andres 31. jaanuar 2006, kell 09.33 (UTC)

Oled nüüd administraator. Andres 10. veebruar 2006, kell 07.23 (UTC)

• Parandasid artiklis 1765, Neil - need, kas mitte pole neil parem siinses kontekstis ? --Dj Capricorn 9. veebruar 2006, kell 23.36 (UTC)

Metsavend parandas ilmse vea. Andres 10. veebruar 2006, kell 07.21 (UTC)

[redigeeri] EOK pildid

Kas laed ise need EOK pildid Vikipeediasse üles? Pane siis mall {{EOK}} ka juurde.--Boy 12. veebruar 2006, kell 11.44 (UTC)

Jah, aga ma ei tea, kuidas neid õigesse mõõtu saada? --Metsavend 12. veebruar 2006, kell 11.45 (UTC)

Aga pane nii nagu originaalis on. Hiljem saab artiklites suurust määrata. --Boy 12. veebruar 2006, kell 11.47 (UTC)

see et mae saue zahkna ja siimanni pildid laadisin ma eila ise üles - Ahsoous 12. veebruar 2006, kell 12.12 (UTC)

[redigeeri] Saared

Palun ära pane kategooriale "Kategooria:Prantsusmaa saared" jms-le kategooriaks "Euroopa saared". "Euroopa saarte" alla panekut tuleb otsustada iga artikli puhul eraldi. Riike Euroopaks või mitte-Euroopaks lahterdada on kahtlane tegevus (Euroopa_riigid). Igatahes segad Sa kokku asjad, mis kokku ei sobi - püüad väänata loodust poliitgeograafilisesse raamidesse. - Urmas 16. veebruar 2006, kell 09.16 (UTC)

---

Ma arvan, et oled sellise asjaga siin vikipeedias kursis, kuidas oleksid poolt Eesti metsavennad kategooria loomisega Eesti inimeste alla. Ma olen neid metsavendi siin kohanud oma 4 või 5 juba. Heino Lipp (Pargas), Rein Sepp, Ants Kaljurand jne.

Aga muidugi. Tee ära. --Metsavend 20. veebruar 2006, kell 19.55 (UTC)

---

Väga hea statistika su koduküljel :) Arvan, et edaspidistel administraatori valimistel saab sellele viidata ;-)--Boy 20. veebruar 2006, kell 22.39 (UTC)

---

Mina ei saa sellist nime nagu "Timişoara" klaviatuuri kasutades kirjutada. Kas sina saad? Põhjus on lihtsalt selles, et mu klaviatuuril pole seda s-tähe ja koma ristsugutist. Kui sa selliseid artikleid lood, siis tee suunamine ka selliselt nimekujult, mida saab kirjutada. Muidu juhtub see, et inimesed, kes otsivad infot vastava koha kohta ei jõuagi õigele artiklile. Siim 5. märts 2006, kell 14.04 (UTC)

Jah, tõepoolest. Ei tulnud selle peale. Aitäh, et tähelepanu juhtisid. --Metsavend 5. märts 2006, kell 14.16 (UTC)

---

Kui Sa teed intervikilinke, siis palun pane kuskile (soovitatavalt inglise vikisse) ka link, mis viitab eesti vikisse. Andres 7. märts 2006, kell 11.01 (UTC)

ilmselt tänu redigeerimiskonfliktile suutsid sa malli kasutamise artiklist Milan Kučan ära kaotada... (nu panin tagasi, et las need kastid näevad ikke ühtmoodi välja) või tegid sa seda miski tagamõttega? - Ahsoous 11. märts 2006, kell 22.41 (UTC)

jah, oli redigeerimiskonflikt, vabandan, ei pannud malli muutust tähele. --Metsavend 11. märts 2006, kell 22.44 (UTC)

[redigeeri] Koordinaadid

Oled ilmselt isegi tähele pannud, kuid siiski paar asja, mida olen märganud koordinaatide allikate kohta. Saksa vikis on toodud koordinaadid paljudel juhtudel nö natuke nihkes, inglise vikis on asjalood paremad. Vajadusel olen koordinaadid võtnud siit: http://gnswww.nga.mil/geonames/GNS/ (GNS Search-iga saab edasi). - Urmas 21. märts 2006, kell 10.15 (UTC)

[redigeeri] Küsimus

Tahtsin küsida, et kui keegi on vandaalitsenud mõne artikli kallal, kas siis resümeesse tuleb käsitsi kirjutada, kelle muudatustele tagasi mindi, või on mingi automaatne tegevusviis, oskate ehk öelda ? --Dj Capricorn 30. märts 2006, kell 17.17 (UTC)

Eelmise muudatuse autor lisatakse automaatselt. Jõudu!

Siis lisatakse automaatselt, kui administraator tagasi keerab. Temal on iga artikli viimase muudatuse kõrval link "tühista", millele vajutamisel siis viimase muutja parandused kaovad. Taivo 30. märts 2006, kell 17.39 (UTC)

Selge, siis ise ei ole mõtet ise neid tagasi muutusi teha, adm. on see lihtsam ja infotandvam --Dj Capricorn 30. märts 2006, kell 18.05 (UTC)

[redigeeri] Imelik

Kle,Metsavend! MIKS sa seda Edward VII all ==Perekond== tagasi pöördunud??? ÄRA PUUDU seda iial, vaid Andres otsustab ise, mitte enam Metsavend!

Suursaadik 4. aprill 2006, kell 20.26 (UTC)

Tõepoolest imelik. Ma esitasin sulle küsimuse ja selle asemel, et vastata tuled sa siia röökima? Pöörasin tagasi, sest see oli asjasse mittepuutuv info, mis oli juba tõstetud varem vastava artikli arutelusse. Edaspidi palun säilitada elementaarne viisakus. --Metsavend 4. aprill 2006, kell 19.38 (UTC)

[redigeeri] navigeermismallid

Tere! tore et teed neid malle, kuid ole hea ja vaata pärast ka mis muudatusi neisse on tehtud, et uute loomisel mitte samu "vigu" uuesti teha. Vaata näiteks Mall:SUI tehtud HTML-i muudatusi. Kui mingid muudatused on ebaselged siis küsi üle. --TarmoK 6. aprill 2006, kell 10.26 (UTC)

Selge. Püüan meeles pidada. --Metsavend 6. aprill 2006, kell 10.33 (UTC)

[redigeeri] Mall:Link FA

Tere, miks sa kustutasid ära malli Mall:Link_FA? Sellele viitavad mitu artiklit. Malli eesmärk on teiste keelte linkides näidata ära, millistes keeltes on vastav artikkel "eeskujulik" (featured). Eesti Vikis see jah praegu ei ole kasutusel, aga see ei tähenda, et ära peaks kustutama. Peep 12. aprill 2006, kell 14.41 (UTC)

Tundus, et see on tühi ja anonüümse kasutaja tehtud. --Metsavend 12. aprill 2006, kell 15.12 (UTC)

Minu meelest see mall on kasutusel. Selle tegi nähtavasti inimene mõnest teisest vikist. Ta on tühi ainult näiliselt. Andres 12. aprill 2006, kell 20.36 (UTC)

Paistab, et ta enam ei tööta. Andres 12. aprill 2006, kell 20.40 (UTC)

Mall on kasutusel, aga välimuse poolest ei tee midagi - selle jaoks peaksime oma (eesti Vikipeedia) CSS koodi muutma. Peep 12. aprill 2006, kell 21.53 (UTC)

see asub tegelikult Monobook.js-is - Ahsoous 13. aprill 2006, kell 05.25 (UTC)

Nüüd peaks see ka näha olema - Ahsoous 13. aprill 2006, kell 05.34 (UTC)

[redigeeri] Soome linnad

Kustutasid ära minu pandud kas-mallid mitmest Soome linna artiklist. Sinu kustutamisega muutusid need artiklid eksitavateks. Kirjutasin sellest artikli Uusikaupunki arutelus. Vähemalt osad, mida linnaks nimetatakse ei ole mitte eeskätt linnad kui asulad, vaid omavalitsusüksused, kus asub keskuslinn ja hulk muid asulaid(-linnu) ning mille alale jääb ulatuslikke mitte-linnalisi (põllud, metsad jms) alasid. Viisakas oleks mainida, et tegemist on omavalitsuse ja selle keskusasulaga, mainida, mida tähendab pindala ja elanike arv - käivad need kogu omavalitsuse või ainult keskusasula kohta. Iga parandus peaks artikli täpsust suurendama, mitte viima info hägustumisele. - Urmas 14. aprill 2006, kell 07.42 (UTC)

Sellest tuleks minu arvates kirjutada artiklis linn. Probleem ei ole ainult Soome linnades. Me saame artikli siiski kirjutada vaid omavalitsusüksuse kohta. See ongi linn. Igal linnal on olemas keskus. Tallinnal on ka linnaosa Kesklinn. Me ei võrdusta seda ju Tallinnaga. Tallinna äärelinnades ja ka suhteliselt kesklinna lähedal on ka hoonestamata alasid, puistuid ja tühermaid, mis eriti linna moodi ei näe välja. Soomes ja mitmel pool mujal on linnadega liidetud varasemaid linnaümbruse valdu ja terveid maakondi. Muidugi peaks sellest artiklis kirjutama, kuid tabelisse saame siiski panna vaid haldusüksuse rahvaarvu ja pindala. Linn kui asum on muidugi olemas, aga see on pidevalt muutuv ja kasvav, me ei saa määrata selle piire ja elanike arvu kuigi täpselt. Kui on mingid andmed olemas, võib sellest artikli sees kirjutada, kuid rahvuslikud statistikaametid opereerivad siiski haldusüksuste andmetega. Soome puhul ei ole omavalitsusüksustes, mis on linnad (kaupunki) mingeid teisi (varasemaid) linnu. --Metsavend 14. aprill 2006, kell 08.11 (UTC)

Linna artikkel on eeskätt asula kohta. Jah, osad linnad (isegi mitte kõik Eesti omad) on ka haldusüksused, omavalitsused, munitsipaliteedid, kuid artikkel "Linnad" ei ole koht, kus sellest rääkima peaks. Seal oleks ta rohkem nagu sadul sea seljas. Sõnal "linn" on eesti keeles tavakasutuses suhteliselt. Seda, et linn pole mitte ainult asula, vaid ka omavalitsus, tuleb kirjutada konkreetse linna artiklis. Kui Soomes on linnaga (omavalitsusena) liidetud maavaldu, siis tuleb pindala ja rahvaarvu juures lisada vastav märkus, et tegemist on kogu omavalitsuse kohta käivate andmetega. Väita, et omavalitsusse kuuluvate asulate elanike arvu (nagu oled tähele pannud, pindala linna tabelis ei ole nõutud, vaid ainult vajadusel-võimalusel lisatav info) ei saa määrata, pole vettpidav. Nt Eesti valdadest on väga paljud on esitanud ka oma külade jm asulate elanike arvud. Loomulik, et suuremate asulate puhul saab anda vaid ligikaudselt (mida ju oleme siiani teinudki). Soome puhul on täpsem statistika või hinnangud asulate kohta samuti olemas, iseasi kust ja kuidas seda kätte saab. Miks ma nii väidan? Isegi Soome atlastel-kaartidel, ka uuematel, on võimalik välja lugeda üksikute asulate elanike arvu suurusjärku (nt 500-2000, 2000-10000 el jne). Statistikaametid on muidugi väga head infoallikad, kuid kui nt Eesti mingi N küla või linna andmeid Eesti Statistikaameti andmetest ei leia, kas siis tuleks nad esitamata jätta (kui muid allikaid kasutades on õnnestunud need saada) või esitada nö "väänatuna" (nagu Soome linnadega praegu on). - Urmas 17. aprill 2006, kell 09.11 (UTC)

Kui me eristame linna kui asulat ja linna kui haldusüksust, siis tuleks teha nende kohta eraldi artiklid. Ma ei kujuta aga ette, kuidas neid eristada. Andres 17. aprill 2006, kell 09.20 (UTC)

Ehk sa, Urmas, teeksid siis näiteartikli mõne Soome linna kohta (näiteks Pudasjärvi (asustustihedus 1,58 inimest/km²) kohta on Soome vikis väga põhjalik artikkel). Kuidas sina artikli üles ehitaksid? Lipud ja vapid, kui omavalitsusüksuse ametlikud sümbolid tuleks siis ka sealt tabelist ära võtta või lisada märkus, et tegemist on omavalitsusüksuse lipu ja vapiga. Samuti ei puutu asjasse linnaõiguste andmine, sest see on irrelevantne linna kui asula puhul. Soomes on vähemalt viimasel ajal antud linnaõigused vallale tervikuna, mitte mõnele asulale vallas, nagu Eestis. Ja mis sinu arvates siis teeb asulast linna? --Metsavend 17. aprill 2006, kell 10.16 (UTC)

Minu arvates peaks olema suhteliselt lihtne kirjutada nt Uusikaupunki nimega asulast artiklis "Uusikaupunki" ja omavalitsusest nt artiklis "Uusikaupunki (omavalitsus)" või "Uusikaupunki (munitsipaliteet)". Või teha artiklile "Uusikaupunki" teha kaks alljaotust - "Linn" ja "Omavalitsus". Lihtsalt soomekeelset teksti lugedes, tuleks teha õige tõlge. Kaupunki tõlkida, kas 'asula' või 'omavalitsus'. Kuigi nt Pudasjärvi puhul on mul suhteliselt keeruline mõista, kuidas on võimalik tõlkida kaupunki 'linn' nagu inglise vikisse on tehtud. Lihtsalt tuleks asustustiheduse juures natuke mõelda, kas tegemist on "tiheduse" või "hõredusega", heita põgus pilt kaartidele (, mõelda kas nt 15 km metsadevahelist teed on ainult 'linn') ning vajadusel kirjutada artikli avalausesse "... on linn Soomes" asemel "... on linn ja omavalitsus Soomes". Küsida "mida on mõeldud?" See pole raske. - Urmas 17. aprill 2006, kell 11.17 (UTC)

Mulle tundub, et sõna kaupunki tuleb ikagi tõlkida "linn". (Samalaadne probleem on ka näiteks Hiina ja Austraalia puhul.) Tõsi aga on see, et Uusikaupunki nime kannavad nii haldusüksus Uusikaupunki linn kui ka selle keskasula, keskasum või ajalooline keskus Uusikaupunki. Arvan, et viimast ei saa nimetada linnaks, sest ametlikult teda nii ei nimetata. Iseenesest on ju tavaline asi, et linna piire võrreldes ajaloolise keskusega vähemal või suuremal määral laiendatakse.

Arvan, et me võiksime esialgu kirjutada artiklis "Uusikaupunki" haldusüksusest ning jätta keskasula jaoks eraldi alajaotuse. Leian, et tabelis tuleks ikkagi tuua andmed haldusüksuse kohta: ka vapp kuulub ju sellele. Andmed keskasula kohta võiks tuua tekstis. Aastal 2000 registreeriti seal 11 339 elanikku.

Rootsi ja inglise vikis on antud niisugused andmed: 540,65 km², sellest 47,72 km² on veepindala. Oletan, et see käib keskasula kohta. Uusikaupunki linna kodulehel on antud järgmised andmed: Kogupindala 1932 km², maapindala 502 km². Andres 17. aprill 2006, kell 16.34 (UTC)

Asi ongi just selles, et enne artikli kirjutamist tuleks näha kaupunki 't (mis eesti keeles on jah "linn") kahes erinevas tähenduses. Sellest ma kirjutasin. Ja mitte sattuda nö "paanikasse" olukorras, kus sõnasõnaline tõlge mingist keelest ei vasta asja olemusele eesti mõttes. Seda olen püüdnud selgitada. Kuid tundub, et paljus tulutult.

Meie praktika kohaselt tuleb artiklis "Uusikaupunki" kirjutada eeskätt asulast. See ei tähenda, et me ei tohiks samas artiklis lisaks kirjutada Uusikaupunki munitsipaliteedist.

Asula (linn või mitte) ei muutu olematuks kui halduspiire muudetakse. Ka meie linnad, mis pole enam eraldi omavalitsused, on asulana jätkuvalt olemas ja jätkuvalt linnad. - Urmas 17. aprill 2006, kell 17.09 (UTC)

Saan Urmasest aru, aga pole nõus. Arvan, et artikkel mingist linnast peaks olema eelkõige omavalitsusüksusest, mille all saab kirjutada ka selle piires olevatest asumitest. Minu arust saab soome kaupunkil olla vaid üks tähendus: linn. Sellest, et linn Soomes ei ole päris sama, mis linn Eestis tuleks kirjutada artiklis linn (nagu artiklis maakond kirjutatakse maakondadest eri riikides). Näiteks Soome vikis on artiklis Kaupunki öeldud, et kirjutatakse põhiliselt linnast Soome mõistes, mis ei kattu linna mõistega teistes riikides. Niisamuti ei saa me suruda Eesti linna mõistet peale teiste riikide linnadele, kus on teised kriteeriumid. Paljudes riikides tehakse veel vahet linnal ja suurlinnal (inglise town vs city). Metsavend 17. aprill 2006, kell 18.23 (UTC)

Olen Metsavennaga nõus. Arvan, et artiklis "linn" peaks rääkima ka eraldi artiklis linna mõistest eri maades. Sellegipoolest tuleb artiklis iga linna kohta selgitada ka asula ja linna vahekorda. Minu meelest ongi linnad üldjuhul kahepalgelised, olles nii asulad kui ka haldusüksused. Muidugi on ka erandeid. Igatahes tundub, et Uusikaupunki kui haldusüksus ja Uusikaupunki kui asula on ühe ja sama linna kaks palet, mis on lihtsalt rohkem lahus kui tavaliselt. Olen nõus ka sellega, et sõna kaupunki vaste peaks olema "linn" isegi juhul, kui on tegemist haldusüksusega. Tõlkimisel tuleb ikkagi arvestada ka kohalikku sõnakasutust, muidu tekib minu meelest liiga suur segadus.

Urmasele ütleksin, et asula nii-öelda tegelikke piire ei saa kindlaks teha. Piirid on kokkuleppelised. See ei loe, kui palju asustamata alasid kuskil on. Uusikaupunki linnaga ühendati kõigepealt Uusikaupunki vald ja saadi Uusikaupunki linn. Seejärel ühendati veel teisi valdu. Ka enne esimest ühendamist linn laienes. Kuhu me peaksime piiri tõmbama? Kui me räägime eeskätt ajaloolisest keskusest, siis me ei saa tabelisse näiteks vappi panna, sest tegu on linna (haldusüksuse) vapiga.

Uusikaupunki eestikeelsel kodulehel nimetataksegi ajaloolist keskust kesklinnaks! Andres 17. aprill 2006, kell 18.54 (UTC)

Kui linn on valla sees, siis on ju hoopis teistsugune olukord. Siis ju saab eraldi kirjutada vallast ja linnast. Andres 17. aprill 2006, kell 18.48 (UTC)

Kõigepealt tundub mulle jätkuvalt, et me kirjutame siiski eesti entsüklopeediat, st kui me kasutame mingi asja defineerimiseks termineid, siis kasutame neid eestikeelsetena, lähtudes sisust, mis neil eesti keeles on. Eesti "linn" ja soome "kaupunki" ei ole oma sisult täpselt kokku langevad, mis on täiesti normaalne. Kuid lugeja loeb eestikeelset artiklit, artiklit, mis peab olema eestikeelne. Artiklist, sh definitsioonist peab aru saama ilma muid lingitud artikleid lugemata. Asjad peavad olema kirjas nii nagu nendest Eestis aru saadakse ja kuidas eesti keeles nende kohta öeldakse. St kas tõlkida mitte sõnasõnalt, vaid sisu.

Ma olen sellega põhimõtteliselt nõus, kuid ka eesti keele sõnad on mitmetähenduslikud. Muuhulgas mõjutab nende tähendust välismaa olustik. Minu meelest piisab arusaamiseks sellest, et me artiklis ütleme, et Uusikaupunki linna all mõeldakse praegu haldusüksust, mis kujunes algse Uusikaupunki linna liitmisel ümberkaudsete valdadega. Minu meelest on tähtis teada, et seda nimetatakse linnaks. Ja linnaks nimetatakse ka analoogilisi haldusüksusi näiteks Austraalias ja Hiinas ja vist ka Lõuna-Koreas. Linna mõistet Soomes tuleb sellegipoolest selgitada ka artiklis "linn". Tõlge ei pea olema ümberjutustus. Kui Soomes ei nime poolest ei eristataks linnu ja (maa)valdu, siis oleks võib-olla teine asi, kui me aga nüüd kõik lihtsalt valdadeks tõlgiksime, siis läheks osa infot kaotsi. Ja sellega ma pole nõus, et artiklist peab aru saama ilma lingitud artikleid lugemata. Kui seda nõuda, siis poleks üldse võimalik entsüklopeediat kirjutada. Andres 17. aprill 2006, kell 21.14 (UTC)

Ääremärkusena Urmasele, minu mälu järgi ei ole tegu mitte eesti entsüklopeediaga, vaid eestikeelse entsüklopeediaga ja siin on ka vahe olemas... - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.42 (UTC)

Omavalitsused on suurenud (liidetud kokku) mitte ainult Soomes. Eestis võiks samuti olla Otepää linn, mitte Otepää vald, Tapa linn, mitte Tapa vald. Kas sellisel juhul oleks Lehtse osa Tapa linnast, st Tapa asula kasvanuks Lehtseni ja saanuks sellega üheks asulaks? Nt Lokalahti ja Uusikaupunki on üksteisest eraldatud ligi 15 km mittelinnalise alaga (nii näitavad seda kaardid ja kosmosepildid). Nad on asulatena, territoriaalselt siiski lahus, pole kokku kasvanud (võib-olla see kunagi juhtub).

Ei tasu võrrelda Eestiga. Eestis on olemas termin vallasisene linn, aga Soomes sellist mõistet ei ole. Oleksitel pole mõtet. Soomes on kõik linnad võrdsustatud valdadega, Eestis mitte. Teen ettepaneku kirjutada Soome linnade puhul kõigepealt haldusüksuste kohta ja artiklis mainida ära nende piires asuvad asumid (ajalooline keskus ja endised vallad). Kui tahta tõlkida sisu, siis kus läheb piir? Kui lähedal peavad kaks asulat olema, et neid eri linnadeks lugeda. Kas Tallinna ja Nõmme liitmisel tekkis uus haldusüksus Tallinna linn, milles oli kaks asulat: Tallinn ja Nõmme? Nende vahel oli ka alguses tükk tühja maad. Või on nad siiani eraldi linnad? Sellise asjale lähenemisega läheme õige pea omadega rappa.

Ameerikas on ka linnasid (city), kus elab paarsada inimest. Nende nimi on küll linn, aga asulatena ei saa neid kuidagi linnaks pidada. Arvan, et neid tuleks siiski ka eesti keeles linnaks nimetada ja lisada selgitus juurde, et hoolimata nimest pole see linn traditsioonilises mõttes. Metsavend 17. aprill 2006, kell 21.42 (UTC)

Metsavennaga mõlemas asjas täiesti nõus. Andres 17. aprill 2006, kell 22.06 (UTC)

Minu meelest on asi selles, et asulaid saab eristada vastavalt sellele, kuidas seda vastavas riigis tehakse. Näiteks saksa vikipeedias tajutakse meie valdu umbes samamoodi nagu linnu ning külasid mõistetakse umbes nagu asumeid või linnaosi. Meile (vähemalt mulle) tundub see totakas. Parem oleks, kui nad esitaksid asju nii, nagu meie neid näeme, siis oleks Eesti kohta antud adekvaatsemat infot. Sellepärast tuleks minu meelest Soome geograafiat esitada niipalju soomlaste vaatevinklist, nagu see meil võimalik on (päris üksüheselt seda teha muidugi ei saa). Andres 17. aprill 2006, kell 21.14 (UTC)

Eestikeelne info Uusikaupunki lehel on tervitatav, kuid see oleks vast ka kõik. Pole mingit kindlust, et see kesklinnaks nimetamine pole puhtalt tõlkija omalooming. Paar "mitte-eestikeelsust" on sel tõlkel/lehel kindlasti. - Urmas 17. aprill 2006, kell 20.22 (UTC)

Jah, muidugi ei ole see eesti keele seisukohalt usaldatav allikas. Igatahes ütleb see midagi selle kohta, kuidas Soomes asja nähakse. Andres 17. aprill 2006, kell 21.14 (UTC)

eesti, eestikeelne entsüklopeedia: "eestikeelne entsüklopeedia" eeldab täpselt samuti mõistete õiget, eestikeelset kasutamist.

Paldiski: lugupeetavad! palun vaadake natuke kaarti ja uurige võrlduse jaoks omavalitsuse kujunemislugu (territoriaalset sh). Paldiski omavalitsuses on ainult üks asula. Mitu on Soome "linnades"? Võrdlus Paldiskiga on kohatu, oodanuks pigem viidet Kohtla-Järvele. See olnuks natuke lähem.

Ma pidasin siin silmas aastaid 1994-1996, kui sa aru ei saand - Ahsoous 18. aprill 2006, kell 08.26 (UTC)

Selle ajavahemikule kahjuks mingit viidet ma ei kohanud. - Urmas 18. aprill 2006, kell 09.08 (UTC)

Metsavend: ära aja taga terminite üks-ühest vastavust! On loomulik, et seda alati/sageli ei ole. Ümber tuleb panna asja sisu. Vastasel korral me tekitame eestikeelse soome, kreeka, poola entsüklopeedia. Artikli defineeriv osa peab olema eestikeelne, sh teaduskeelne (eesti geograafiateadus käib üheksandat kümmet ja üht-teist on selle ajaga paika saanud). Praegu on Soome omavalitsusi ja linnu puudutavad artiklid sellest vägagi kaugel. Ma saan aru, et geograafia on lihtne, kuid ... - Urmas 18. aprill 2006, kell 08.04 (UTC)

Urmas: Sa kritiseerid pidevalt minu lähenemist, kuid oma lahendust välja ei paku (pakud lahendusi, mis ei ole lahendused). Millised on sinu teaduslikud kriteeriumid linna eristamiseks mitte-linnast? Mingi konkreetne number inimesi ruutkilomeetri kohta? Kui sa nii hästi tead, mida tähendab linn eesti keeles, siis anna palun definitsioon, mille järgi saab iga maailma asula kohta öelda, kas see on linn või mitte ja kust lähevad selle piirid. On ju ilmselge, et haldusüksuse nimetus linn ei ole selleks piisav. Samas võib leida päris suuri asulaid, mis võiksid olla linnad, haldusüksusena alevid või külad. Sa ei ole ikka vastanud, mis on sinu teaduslike kriteeriumite järgi Pudasjärvi linn, kas sellist on üldse olemas? --Metsavend 18. aprill 2006, kell 08.28 (UTC)

Variante, kuidas kirjutada, et õige(m) oleks, olen ma välja pakkunud.

Linna ja asulaid õpiti vanasti põhikoolis. Industriaalühiskonna puhul olid olulised elanike tegevusalad ja üldiselt ka elanike arv. Infoühiskonnas on asi tegevusaladega natuke keerulisem, kuid linnaks kujunemine toimub siiski ikkagi läbi asula arengu (territoriaalse, funktsionaalse). Praegu on oluline siiski see, et kahe omavalitsuse liitmine aga ei muuda nende alal olevaid asulaid automaatselt ei linnadeks ega küladeks ega aleviteks. Vahet ei ole, kas me liidame Otepää linna, Pühajärve valla ning Otepää valla ja nimetame uue omavalitsuse "Otepää vald" või "Otepää linn". Sellest ei muutu Sihva ja Kääriku linnaks ega Otepää külaks.

Muutub ikka! Eestis on olemas vallasisesed linnad. Soomes on mindud teist teed pidi ja seal on linnasisesed külad. Venemaal on linnasisesed linnad (Peterburi ja Moskva linnas). --Metsavend 18. aprill 2006, kell 11.14 (UTC)

Eestis on vallasisesed linnad ja seda sõnapaari tuleb lugeda "munitsipaliteedi alal olevad asulad". Soome puhul on tegemist TÄPSELT SAMA ASJAGA - "munitsipaliteedi alal olev asula". Ainult, et munitsipaliteeti nimetatakse ühel juhul 'vald' ja teisel juhul 'linn'. Kogu lugu! (See oli sisuline, "teaduslik" selgitus) - Urmas 18. aprill 2006, kell 14.06 (UTC)

Kuidas aru saada, kas tegemist on omaette asulaga või teise asula osaga (a la Nõmme, Pirita)? Lihtsalt kaarte ja atlasi tuleb vaadata. Neid on raamatukogus ja interneti hulgi. - Urmas 18. aprill 2006, kell 09.08 (UTC)

Kaarte vaadates ei jõua me kusagile. Mina vaatan ja näen üht, sina vaatad ja näed teist. See pole teadus. Meil on vaja diskreetset jaotust: see on linn, see ei ole. Muidu jäämegi vaidlema. Või peaksime mõne asula puhul kirjutama, et see on linnasarnane asula. Kui riik on migile haldusüksusele andnud linna nimetuse, siis peame ka kirjutama sellest kui linnast. Nii on ka minu teada entsüklopeediates toimitud. Tundub, et see vaidlus ei vii kuhugi. Kuidas edasi minna? Kas peame tegema hääletuse? --Metsavend 18. aprill 2006, kell 11.14 (UTC)

Ma ei rääkinud sellest, kas on linn või mitte. Ma rääkisin sellest, kas tegemist on eraldi ASULAGA või mitte. Asula võib olla nii küla, alev kui linn. Alles siis tekib küsimus, kas seda asulat nimetada linnaks, aleviks või külaks. Teatud juhtudel on seda võimalik teada saada selle maa omakeelsetelt kaartidelt. Enamusel juhtudel tuleb ette võtta teatmeteosed ja vaadata, kas nt soomlaste rahvusentsüklopeedia on selle asulast (mitte munitsipaliteedist!!!) kirjutades kasutanud sõna 'linn', 'alev', 'küla'.

Üldiselt ei ole kaarte mitte kasutades ja iseäranis ignoreerides üldse võimalik geograafiaartikleid kirjutada. Selline suhtumine ise on kahetsusväärne, pidades silmas geograafilise informatsiooni hulka, mida kaardid kannavad. Kaardilugemisoskus pole midagi keerulist, kaardid on koostatud kindlate reeglite järgi ja väide, et kaartidilt on võimalik lugeda kord ühesugust, kord teistsugust infot, pole tõsiseltvõetav. Seda esiteks. Teiseks kahtlen ma, kas riik on selle omavalitsuse/munitsipaliteedi 'linnaks' nimetanud. Pigem peaks see olema omavalitsuste omavaheline asi kokku leppida, kes kellega liitub. "Linnasarnane asula" on keelevärd. On olemas "linnaline asula". Selgitada, mis on linn ja mis ei ole - sellega tegeldi vanasti 6. ja 9. klassis. - Urmas 18. aprill 2006, kell 14.06 (UTC)

Faktiliseks: Peterburis on ametlikult linnarajoonid. Osa neist on Peterburi eeslinnad (nt Kroonlinn, Petrodvorets), osa mitte. - Urmas 18. aprill 2006, kell 14.06 (UTC)

See ju pindalalt Soome teine linn ;) -- Ahsoous 17. aprill 2006, kell 10.38 (UTC)

Pudasjärvi linna keskasula on Kurenala küla, aga linnas on ka Pudasjärvi küla! Andres 17. aprill 2006, kell 10.44 (UTC)

Selle artikli puhul minu meelest küll raskusi ei teki. Linn on jaotatud 15 külaks ja iga küla kohta saab eraldi artikli kirjutada. Andres 17. aprill 2006, kell 10.46 (UTC)

Jah, aga kas Pudasjärvi on ka linn kui asula? Või Pudasjärve linnas ei olegi linna? Või on Kurenala küla Pudasjärvi kesklinn? --Metsavend 17. aprill 2006, kell 10.58 (UTC)

Või tuleb öelda, et Pudasjärvi küla on Pudasjärvi linna linnaosa? - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.42 (UTC)

Siin on tegelt Eestiski miski analoogia Paldiski näol olemas.... - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 21.32 (UTC)

[redigeeri] Hääldusmärgid

Vanasti tähistati hääldusmärkide kirjutamisel nagu pikka häälikut kooloniga (veel aastal 2002), kas on miskit nendes reeglites muutunud? - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 02.17 (UTC)

Võtsin aluseks "Maailma kohanimed". Kooloniga märgitakse pikkust vist IPA ja mõnes teises transkriptsioonis, aga me siin ei anna ju teaduslikku transkrpitsiooni, mis oleks hulga keerulisem. --Metsavend 16. aprill 2006, kell 02.27 (UTC)

vat ei tea, aga ma pole veel eestikeelset entsüklopeediat näind milles seda koolonit ei kasutataks - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 02.31 (UTC)

Olen nõus, aga mulle tundub, et Vikipeedias on teistmoodi kokku lepitud. Andres igatahes aktsepteeris sellist kirjaviisi, vaata: Arutelu:Bielefeld --Metsavend 16. aprill 2006, kell 02.37 (UTC)

muide selle Bielefeldi kohta... märk mis pärast b-d kirja on pandud tähistab muideks hoopistükkis palatalisatsiooni... - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 02.56 (UTC)

Vikipeedias tähistatakse selle märgiga rõhku. Palatalisatsiooni märgitakse vist vajadusel väikese ülaregistris j-ga. --Metsavend 16. aprill 2006, kell 03.11 (UTC)

Vikipeedias kirjutatakse hääldust nii, et lugeda tuleb eesti keele reeglite järgi ning mingeid tingmärke, mis võivad jääda arusaamatuks, poleks tarviks. Arvan, et rõhumärki keegi palatalisatsioonimärgiks ei pea. Kui palatalisatsioon on sõna lõpus, siis piisaks minu meelest lihtsalt j-tähest. J ülaregistris peaks samuti olema arusaadav.

Me ei märgi mitte seda, kuidas nime algkeeles hääldatakse, vaid seda, kuidas nime hääldada eesti keeles, eesti fonoloogilises süsteemis. Algkeelne hääldus kuulub vikisõnaraamatusse. Andres 16. aprill 2006, kell 06.36 (UTC)

Eesti keele reeglite järgi lugedes poleks sellisel kohal üldse mingit märki vaja ;) - Ahsoous 16. aprill 2006, kell 10.15 (UTC)

Jah, eesti keeles palatalisatsiooni ei märgita, küll aga on see fonoloogiliselt oluline. Teisest küljest, näiteks "llj" sõna lõpus ei saa naljalt teisiti lugeda kui pikka palataliseeritud l-ina. Andres 16. aprill 2006, kell 14.00 (UTC)

siin ma mõtlesin seda, et kui tegu on rõhumärgiga, siis antud kohal pole sedagi vaja kirjutada (Bielefeld) - Ahsoous 17. aprill 2006, kell 20.45 (UTC)

[redigeeri] Ära kiirusta

Ära kiirusta kustutama. Piisab kas või definitsiooni lisamisest. Andres 23. aprill 2006, kell 08.43 (UTC)

[redigeeri] Peeter Pälli vastused

Metsavend, palun kopeeri need sinna, kus diskussioonid toimusid. Ma ei suuda leida.

[redigeeri] Vastus Soome linnade kohta

Talitada võiks siiski suhteliselt sõna-sõnaliselt: kui on "kaupunki", siis on linn, kui "kunta", siis vald. Soomlaste linnad on ajalooliselt olnud üsna samasugused Eesti linnadega, lihtsalt paari viimase aastakümne jooksul on sallitud olukorda, kus linna nimetust taotleb vald, mille põhiosa ei ole sugugi linnaline. Linn on nähtavasti lihtsalt

prestiižsem, linnal on linnapea jne. See võib tunduda kohatu, aga (teistsuguse) tõlkega me seda olukorda ei paranda. Raske küsimus on "maalaiskunta", mida kasutatakse siis, kui on olemas ka samanimeline linn. Neid on praegu jäänud suhteliselt vähe: Jyväskylän mlk, Mikkelin mlk, Pieksämäen mlk, Rovaniemen mlk. Eesti terminoloogias vastaks sellele lihtsalt vald, sest meie ei erista linnu samanimelistest valdadest, nt Võru linn ja Võru vald. Kui vaja, võib tõlkida maavallaks;

KNABis olen jätnud tõlkimata. (Samasugune probleem tuleb Lätis, seal on

nt Salaspils lauku teritorija, kuid erinevalt Soomest tähendab see, et linnale on allutatud omavalitsuseta maa-ala maa-asustusega. KNABis on see praegu "maa-ala", aga ega seegi väga õnnestunud tõlge ole.)

Soomes on "kunta" omavalitsusüksuse üldtermin ja seda kasutatakse kõigi

OV üksuste kohta; lihtsalt mõnesid valdu nimetatakse linnadeks. Selle analoog on Eestis, kus mõnesid valdu on lubatud nimetada aleviteks (praegu on jäänud vaid Vändra).

Meil on vald samuti kujunemas üldterminiks, tahetakse seda tunnistada või ei. Kui linn ja vald liituvad, siis jääb "kaotajaks" alati linn, vrd

Otepää vald, Saarde vald jne, kus on tekkinud "vallasisesed linnad".

[redigeeri] Vastus "kommuunide kohta"

Üsna selge oleks neid tõlkida vallaks, sest siis saadaks Eestis aru nende olemusest. Kommuun viib mõtted sageli punastele lainetele.

Andres 10. mai 2006, kell 15.27 (UTC)

Seda sai arutattud mitmes kohas, kas pead silmas Arutelu:Savonlinna? Mulle tundub, et Peeter Päll on üsna samal seisukohal kui mina. Märkusena vaid seda et ka Rovaniemi 'maalaiskunta' on nüüdseks linnaga liidetud. --Metsavend 10. mai 2006, kell 20.26 (UTC)

Jah. Ja osa sellest arutelust on siinsamas. Kopeerin selle siis ka Savonlinna alla.

osa oli ka Arutelu:Helsingi all - Ahsoous 10. mai 2006, kell 21.07 (UTC)

Jah, nimede tõlke asjas on tal sama arvamus mis meil Sinuga. Andres 10. mai 2006, kell 20.49 (UTC)

[redigeeri] Intervikilingid

Kui Sa paned linke teistele vikipeediatele, siis pane palun ka ingliskeelsesse link eesti vikile. Andres 14. mai 2006, kell 17.33 (UTC)

Ole hea kui mahti saad viska ka pilk peale...Vikipeedia:Vikiprojekt kalender, aga see et nende aastaartiklite kategooriatesse panekust, ma enam absoluutselt ei mäleta kus aga oli miskisugune lepe et naad kategoriseeritakse kuidagi nii et... aasta| aasta ... tühik püstkriipsu järel on oluline, seda selleks et aasta enda artikkel oleks kategoorias kohe alguses /oli miski jutt et kas kasutada tärni või tühikut, aga lihtsalt tühiktu kasutades näeb kategoori enda leht lihtsalt ehk parem välja ... (maitseasi muidugi) - Ahsoous 15. mai 2006, kell 11.25 (UTC)

[redigeeri] GFDL pildid inglise vikist

Inglise Vikipeediast pole mõtet siia laadida pilte, mis on vabalt kasutatavad (avalikus omandis, GFDL litsentsi all, jne.). Sellised pildid tuleks pigem laadida Commonsisse, kust seda saavad kasutada ka teised Vikipeediad. Peep 16. mai 2006, kell 22.56 (UTC)

[redigeeri] Korea nimed

Vaata Peeter Pälli vastust: Vikipeedia arutelu:Vikipeedia transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid. Mis me edasi teeme? Andres 29. mai 2006, kell 07.59 (UTC)

[redigeeri] uusmelaneesia

Vabanda väga, aga mis allikatele tuginedes Sa väidad, et õige keelenimi on tok-pisini? - Urmas 9. juuli 2006, kell 13.22 (UTC)

Vabanda väga, aga kui sa hakkad midagi parandama, siis peaksid sina põhjendama oma parandust. Peeter Pälli artiklis "Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri" on 'uusmelaneesia ~ tok-pisini'. Mina eelisatn nimetust tok-pisini, sest see on nende omanimetus. Uusmelaneesia on kellegi väljamõeldis. Nüüd ma küsin siis sinult, et mille alusel sa väidad, et tok-pisin on vale?--Metsavend 9. juuli 2006, kell 13.28 (UTC)

Selles samas artiklis, nagu märganud oled, on see keel tähestikus 'uusmelaneesia keele' all. Tilde järel on esitatud kõigest paralleel- või vähekasutatav nimi. Vikipeedias kasutame selles artiklis esikohal toodud nime. 'uusmelaneesia' ainsana kasutusel ka selles nimistus (NB! eestikeelsed nimed on mitte esimesel, vaid teisel positsioonil). 'uusmelaneesia' on mh rahvusvaheliselt akadeemiliselt aktsepteeritud nimi. (ms, kõik keelenimed on kellegi väljamõeldised) - Urmas 9. juuli 2006, kell 13.40 (UTC)

njah äkki siis võiks lugeda ka inglisvikist en:Tok Pisin... aga tegelt miskipärast mulle jääb mulje et seal maal (Paapua Uus-Guineas nimelt) on ametlikus kasutuses veel kolmaski keel (hiri motu) ... - Ahsoous 9. juuli 2006, kell 13.49 (UTC)

Uusmelaneesia on ebaõnnestunud keelenimi, mis on saadud inglise sõna tõlkimisel. Vaevalt, et eestikeelseid keelenimesid keegi rahvusvaheliselt ja akadeemiliselt aktsepteerib. Seda teeb ikka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja sealgi on kõigest inimesed. Inglise keeles tõesti, nagu võid lugeda vastavast inglise viki artiklist, on 'Neo-Melanesian' kasutatav peamiselt akadeemilises kontekstis. 'Tok-pisin' ei ole igatahes vale ja julgen arvata, et seda nimetust kasutatakse eesti keeles rohkem kui 'uusmelaneesia'. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 14.20 (UTC)

Kui me ei orienteeru mingile autoriteedile, siis me jäämegi omavahel vaidlema. Mille alusel Sa ütled, et see nimi on ebaõnnestunud? Andres 9. juuli 2006, kell 14.23 (UTC)

Esiteks, nimetus uusmelaneesia tekitab mõtte, nagu oleks olemas ka mingi vanamelaneesia keel. Teiseks ei ole see omanimetus. Kui on valida, kas kasutada omanimetust või mingit konstrueeritud nimetust, tuleks kasutada omanimetust, kui see eestlasel just keelt ei murra. --Metsavend 9. juuli 2006, kell 14.32 (UTC)

Jah, need argumendid on arusaadavad. Aga võib-olla on kaalutlusi, millega me ei ole kursis?. Võiks Peeter Pällile kirjutada ning küsida.

Probleem on selles, et aasta pärast võib tulla keegi mingi uue argumendiga, ja meil pole siis jälle midagi oma valiku kaitseks öelda. Sellepärast ma pooldan autoriteedile toetumist. Siiski ei ole see probleem kuigi suur, sest mõlemad on õiged. Me võime ka kasutada mõlemat ning panna vahele "ehk". Andres 9. juuli 2006, kell 14.39 (UTC)

Keelenimede puhul on sage, et ei kasutata omanimetusi.

'uusmelaneesia' on mõnevõrra parem, kuna võimaldab eristada teistest sama kujunemislooga keeltest (kust tuleb 'tok pisin', pole vast kuigi raske taibata).

'tok-pisini' või 'uusmelaneesia' kasutamine eesti keeles: mitu "keskmist eestlast" üldse sellisest keelest teab ja selle nime kasutab. Enam on asjaga kursis just see nn "akadeemiline" seltskond. - Urmas 9. juuli 2006, kell 14.49 (UTC)

Ma ei loe kuskilt välja, nagu "tok-pisini keel" oleks ebakorrektne nimi. Lihtsalt KNAB-is (nähtavasti ka laiemalt) on valitud põhinimeks "uusmelaneesia keel". Leian aga, et meil on otstarbekas ühtlustada oma eelistused Emakeele Seltsi eelistustega. Andres 9. juuli 2006, kell 14.18 (UTC)

Kui on olemas autoriteetsed allikad, millest üks eelistab üht, teine teist tuleks mõlemad artiklis kirja panna ja viidata. Isiklikele hinnangutele ei saa tugineda. --Boy 9. juuli 2006, kell 16.53 (UTC)

Sellist olukorda ei ole. Pealegi on arutluse all ainult praktiline küsimus, kumb nimetus võtta põhinimetuseks. Artiklit keele kohta polegi veel olemas. Andres 9. juuli 2006, kell 17.02 (UTC)

Võta palun vaevaks lugeda: Arutelu:Loodealad. - Urmas 21. juuli 2006, kell 09.49 (UTC)

[redigeeri] Edmonton

Võib-olla põhjendad? Meil on arvamusteks ja ettepanekuteks arutelulehed olemas. Kasutaks neid? - Urmas 21. juuli 2006, kell 21.33 (UTC)

Kanada Edmonton on kordades tuntum kui need teised asulad. Valdav enamus inimesi otsib just selle linna kohta teavet.

Väga libe jää on väita, et seda va Kanada Edmontoni teatakse teistest rohkem. Enamasti on see paraku puhtakujuline peegeldus arvaja enese maailmapildist. (mina arvasin ka, et Orleans asub enamuse eestlaste jaoks Euroopas - tegelikult, uurimustega on selgunud, et see ei ole nii). Enamusele on Edmonton kõige otsesemas mõttes tühi koht. Ja vahet ei ole, kas seda va Kanada Edmontoni teab 0,02% või 0,1% eestlastest, ehkki vahe sellise %-jaotuse puhul on 5-kordne. Kui Sul on se's suhtes kahtlusi, mine täna (laupäev on selleks väga sobiv) linna peale ja küsi inimeste käest, kas nad teavad sellise nimega linna ja kus see nende arvates asub. (PS oleksin sellise katse tulemustest siiralt huvitatud, ehkki selle katse/uurimuse läbiviimine on ette teada tänamatu tegevus, mida mina väga sageli ette võtta ei viitsi :( ) - Urmas 21. juuli 2006, kell 21.52 (UTC)

Jätan selle uurimuse siiski sinu teha. See pole ka ainuke argument. Vaata, mitmes keeles on eri Edmontonide kohta wiki artikkel olemas, tee Googlis otsing, võrdle elanike arvu jne. Sinu loogika järgi tuleks ka Londoni puhul suunata lugeja esmalt täpsustuslehele.

Vikipeedia ei pea tegema artikleid iseenese kohta ja iseenese põhjal (mõned sellised juhtumid on paraku ka eesti vikis olnud, kuid see selleks). Tuntus eestlaste hulgas (võime ju eestikeelse viki kasutajaid üldiselt nii nimetada?) ja veebilehtede arv, mida näitab Google, pole üks ja sama. Elanike arv on muidugi tore asi, kuid tead Sina seda näiteks peast ja tead, et ta on teistest elanike arvult suurem? (ilma teatmeallikaid kasutamata loomulikult). Mis Londonit puudutab, siis siin oleks Edmontoni asemel parem võrldus London ja Paris/Pariis.

Asja uba on selles: ilma uuringuteta ei ole võimalik kindlalt väita, et üks koht on teisest tuntum. Sellise väited peegeldavad ainult ja ainult väitja enese maailmapilti. Seetõttu on analoogilistel juhtudel soovitav pidada eelnevat arutelu. - Urmas 21. juuli 2006, kell 22.21 (UTC)

Kahtluse korral on muidugi kohane arutelulehekülge kasutada, kuid üks Vikipeedia põhireegleid on "Ole julge". Kui midagi valesti läheb, küll siis hakatakse kisama. Minu meelest oli tegu õige sammuga. Edmontonile on palju linke. Kas kas või üks link viitab mõnele teisele kohale? Ja mina olen ilma igasuguste uuringuteta kindel, et Kanada linn on eestlaste seas kõige tuntum, sest seda lihtsalt mainitakse palju sagedamini kui teisi. Pealegi ei väida artiklite pealkirjad midagi. Andres 22. juuli 2006, kell 07.35 (UTC)

---

Anonüümne kasutaja oli pannud kasutajalehele kustutamismärke ja kirja "jupijumalate mängimine vikis on kohatu". Andres 6. august 2006, kell 15:41 (UTC)

[redigeeri] I only meant to improve

I was judging by the articles linking to Image:Algeria-Setif.png, which depicts the province of Sétif, and is explicitly marked so.

Also, I started editing the links because of the obviously wrong iw-links on en:Sétif. I fear that the iw-bots will mess them all up once again.

Sure, I don't know many languages. If you do, and you confirm that the links are correct, then it's all right. --212.23.64.155 20. august 2006, kell 17:25 (UTC)

Peab kontrollima, et ka teistes vikides oleksid õiged lingid, muidu tulevad valed lingid varsti tagasi. Andres 20. august 2006, kell 17:28 (UTC)

Panin teistes lingid paika, et oleks enam-vähem. Kuid mis sest kasu, kui mõttehiiglased ei saa "ühele vastab üks"-tööd teha? :( - Urmas 21. august 2006, kell 07:31 (UTC)

Would someone please translate that into English for me? Sorry that I have to ask. --212.23.64.155 20. august 2006, kell 18:02 (UTC)

---
Why is pt:Setif linked from both Sétif and Sétifi provints? Either of the links must be wrong. --195.58.29.149 21. august 2006, kell 07:18 (UTC)

Both links are correct, becuase this article is about both, the city and the province. The article starts with "Sétif is the capital of province with the same name..." and then goes on describing the province. --Metsavend 21. august 2006, kell 07:22 (UTC)

If pt:Setif has the double set of iw-links, then the iw-bots will pick them all and dump them onto all the articles describing either the province or the city. This can't be a good thing. Is there a solution? --195.58.29.149 21. august 2006, kell 07:26 (UTC)

You must persuade portuguese editors to create separate artcles for provinces and their capitals in Algeria. Or make it yourself. --Metsavend 21. august 2006, kell 07:30 (UTC)

Ok, I created pt:Setif (província). I hope it won't get speedy deleted, just like my attempt at creating Sétifi provints did. --195.58.29.149 21. august 2006, kell 07:43 (UTC)

[redigeeri] Kategoriseerimine

Kui sa teed artiklisse paranduse, mis seisneb ainult kategoriseerimises, siis palun märgi seda resümees (või märgi see pisiparanduseks nagu Flying Saucer teeb), siis on viimaste muudatuste lehte lihtsam nii-öelda läbi töötada. Taivo 24. august 2006, kell 15:14 (UTC)

[redigeeri] Gratitude

Thanks Metsavend for your translation help for this article: Tõeline Jeesuse Kirik.

I am very grateful.

Regards --Jose77 27. august 2006, kell 09:38 (UTC)

[redigeeri] Andmete küsimine

Kui keegi küsib midagi Vikipeedialt, siis ei tule seda küsimust kustutada, vaid paigutada ta sobiva koha peale, et teadjatel oleks võimalik vastata. Sobiks Vikipeedia:Soovitud artiklid koos vastava märkusega või spetsiaalne küsimuste lehekülg, nagu see inglise vikis on olemas. Kui me ei hooli küsimustest, siis tekib küsimus, kelle jaoks me Vikipeediat üldse teeme. Andres 6. september 2006, kell 11:20 (UTC)

Jah, unustasin lisada soovitud artiklite loetellu, aga selline "artikkel" oleks ikkagi tulnud kustutada. Sellises vormis küsimust on pahast naljast ka raske eristada. --Metsavend 6. september 2006, kell 11:53 (UTC)

Kustutada muidugi tuli. Andres 6. september 2006, kell 12:47 (UTC)

[redigeeri] Jersey, Man ja muud taolised

Juhin su tähelepanu sellele et antud saared ei ole mitte Suurbritannia kui riigi osad, vaid et nad kuuluvad Briti monarhiale. Seega kategooria Suurbritannia saared on tegelikult eksitav ja vale - Ahsoous 18. oktoober 2006, kell 21:03 (UTC)

Mis oleks parem lahendus? Igatahes mitte Kategooria Inglismaa saared. Inglise vikis on Jersey jt samuti Kategooria British Isles all. Kas nende staatus on sarnane Gröönimaa staatusele? Sel juhul ei näe ma probleemi. Või on nad kuininga(nna) isiklik valdus? Eksitav ja vale selline kategoriseerimine küll ei tohiks olla. --Metsavend 18. oktoober 2006, kell 21:10 (UTC)

nad kuuluvadki monarhiale... ja siinkohal õigem oleks nimelt Briti saared. - Ahsoous 18. oktoober 2006, kell 21:13 (UTC)

Ka minu meelest on "Suurbritannia saared" eksitav.

Inglise keeles on kaks terminit: British Isles ja British Islands. Viimane on poliitiline termin ja tähistab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki koos kroonisõltkondadega. See nimi KNAB-is puudub. Esimese vaste KNAB-is on "Briti saared". Tegemist on geograafilise mõistega: see on saarestik, kuhu kuuluvad kõik Suurbritannia ja Iirimaa saared ning Man. Kanalisaared (Jersey, Guernsey jt) on eraldi saarestik, mis sinna ei kuulu, kuigi neid poliitilistel põhjustel kiputakse Briti saarte alla toppima. Seetõttu on kategooria "Briti saared" kasutamine Guernsey ja Jersey kohta vägagi problemaatiline. Mani puhu on see vist OK.

Jersey, Guernsey ja Man on Briti kroonisõltkonnad. Gröönimaa on Taani Kuningriigi osa, Briti kroonisõltkonnad aga ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Kuningriigi osad. Seetõttu ei ole õige nimetada neid Suurbritannia saarteks.

Jersey ja Guernsey kuulusid Normandia hertsogile juba enne seda, kui Normandia hertsog sai Inglismaa kuningaks. Hiljem kaotas Inglismaa kuningas Normandia, välja arvatud Kanalisaared. Andres 18. oktoober 2006, kell 21:50 (UTC)

Tegin uue kategooria Briti saared ja lisasin sinna Kanalisaared. Samas artiklis en:British Isles (terminology) öeldakse, et vaid mõnikord loetakse Kanalisaared Briti saarte alla. --Metsavend 19. oktoober 2006, kell 07:40 (UTC)

Kategooriad on lihtsalt kategooriad. Vähemalt kategooria sissejuhatuses tuleks selgitada, mis kriteeriumi alusel sellesse artikleid valitakse, ning et rangelt võttes ei ole Kanalisaared Briti saarte nimelise saarestiku osa. Andres 19. oktoober 2006, kell 09:26 (UTC)

Sa oled julge poiss ,

kui syydistad Väärtnöud et ta töötas koos KGB-ga. Viga on selles et sa ei tunne tema perekonna ajalugu kahjuks kuigi hästi.

Osa tema sugulastest keedeti Saaremaa lossis tshekistide poolt ära ja visati lossi öues asuvasse kaevu,Kust nad välja kougiti Saksa vägede poolt.Selle kohta on olemas ka fotod ja dokumendid.

Tema isa surmas peetakse syydlaseks KGB-d .

Mees keda KGB kartis juba tema suguvösa pärast , teda syydistad sa enda perekonna pöhimötete ja ideoloogia reetmises.

Tundub et oled astunud julge sammu teiste au ja pöhimötete jalge alla tallamiseks ,

Kindlasti on olemas sinu poolt väidetu töestuseks ka faktid ja materjal , mis sinu seisukohta töestavad mis meeste puhul kelle jaoks eksisteerib au möiste ja pöhimötted on nii loomulik .

Mina ei süüdista Väärtnõud milleski, sest ei tunne teda. Kõik minu teadmised temast on kaudestest kirjalikest allikatest, kuid neis allikates on teatud isikud selliseid kahtlustusi avaldanud. Nii olen ka kirjutanud. --Metsavend 2. november 2006, kell 18:16 (UTC)

Vaatasin, et märkisid miskipärast näiteks pildi Dža-laamast kustutamise kandidaadiks. Ma küll eio saa põhjusele päris pihta, miks sa seda tegid? - Ahsoous 6. november 2006, kell 09:00 (UTC)

Puudub litsents. Tõenäoliselt on autoriõigused aegunud, aga selle võiks siis ära märkida. --Metsavend 6. november 2006, kell 09:09 (UTC)

Aga kas siis ei peaks lisama märget selle kohta, et litsents puudub, mitte et kustutada? - Ahsoous 6. november 2006, kell 09:17 (UTC)

---

Kuula sina ! Arvan sa pole mingi Metsavend vaid kulunud pyksitagumikuga vana juhm kommunist ja pe-sse kukkunud KGB-eshnik.

Miks ma nii väidan ? , sest sinu tööstiil minu tehtud asjade kärpimisel on sellele vihjav.

Lähtuvalt sinu harjumusest mööda minu artikleid ja lugusid joosta,,Sa oled mulle köik see aeg siin mis olen tööd teinud ,tagunud mulle pidevalt kaikaid kodarasse ja seda igal sammul.

Sa kisendasid mitu päeva artikli suhtes mida korrigeerisin et Väärtnöu on endine KGB- töötaja ja toppisid siis enda arusaama loosse visalt ,lausa ennast salgavalt . Tundub sa olid töesti KGB töötaja varem , oled vana harjumuspärase töö taas leidnud siin Wikipedias

Viskasid välja minu kirjutatud artiklist löigu ,mis on Eesti pressis on ilmunud ja need on Maret Kargi enda sönad.

Kuidas sinu sellisele käitumisele regeerida?Kas sa kisad veel et artiklisse tuleb panna sisse kogu inff mis on pressis ilmunud ? Sa oled ju nii tendentslik päss kui veel olla saab.Pane tagasi ja koheselt ,mis sa välja viskasid,

Aitäh komplimentide eest. Sa ei saa kahjuks ikka veel aru, mis on Vikipeedia ja kuidas see toimib. --Metsavend 7. november 2006, kell 10:45 (UTC)

ma saan aru su ajenditest VanemTao blokeerimiseks, aga samas leian, et äkki sa tegutsesid liialt tormakalt... nii imelik kui see ka pole, on tema tekstidestisegi ühte koma teist huvipakkuvat - Ahsoous 10. november 2006, kell 11:25 (UTC)

Olen nõus sinuga, et tema tekstides on üht-teist huvitavat ja kasulikku, kuid kahjuks ei oska ta ennast arusaadavaks teha ja ei saa ise ka olulistest asjadest aru. Meil oleks vaja eksegeeti, kes tema artikleid arusaadavasse keelde tõlgiks ja lahti seletaks. Ma ei teinud seda otsust kerge südamega, aga mulle tundub, et on parem kui ta natuke järgi mõtleb ja ennast parandada üritaks. --Metsavend 10. november 2006, kell 11:35 (UTC)

VanemTao on väga produktiivne ning kirjutab teemadel, mida Vikipeedias on vähe, aga tema kirjutatu toimetamine nõuab väga palju tööd. Selleks peaks keegi enne selle valdkonna endale põhjalikult selgeks tegema, et toimetama hakata. Aga siis oleks juba sellel inimesel lihtsam kirjutada uued artiklid kui vanu toimetada. Lisaks on peaaegu iga artikli puhul probleemid autoriõigustega. Minu arvates on blokeerimine õigustatud, vähemalt saab rahulikumalt ka muid artikleid toimetada. Valju 10. november 2006, kell 11:58 (UTC)

njah, seda muidugist, et need isiklikud rünnakud, enda kõige olulisemaks pidamine ning teiste ignoreerimine ja ka mõningane vandalism põhjusmõtteliselt õigustavad sellist vastureaktsiooni... aga iseenesest on ta siin viibinud vaid 10 päeva ning usun, et ega ta pole veel kõigele pihtagi saanud... /nii möödaminnes usun, et ega minagi pole siiani loonud mitte ühtegi artiklit, mis toimetamist ei vajaks ;) / - Ahsoous 10. november 2006, kell 13:07 (UTC)

Minu meelest on tõsine põhjus blokeerimiseks ainult sõimamine. Teen ettepaneku juhul, kui see kordub, korraldada hääletus pikaajalise blokeerimise osas. Kui ligilähedast konsensust ei ole, siis minu meelest ei saa seda teha. See, et artiklites on palju vigu, ei saa minu meelest olla blokeerimise põhjuseks. Andres 11. november 2006, kell 00:06 (UTC)

---

Võtsin VanemTao blokeerimise maha, sest arvan, et poolest ööpäevast hoiatuseks piisab. Arvan, et edaspidi võiks laiemas ringis blokeerimise üle nõu pidada. Andres 10. november 2006, kell 23:22 (UTC)