Muistend
Muistend ehk lühike rahvajutt on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega ning mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust.
Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena.
Muistendid käsitlevad enamasti rahvausundilisi tegelasi ja kujutelmi ning on tihedalt seotud loodusega. Veekogud, suured kivid, põlispuud vms, paljudest neist on nüüdisajani käibel muistendeid.
Muistendite liike:
- tekkemuistendid (maailma, inimeste, loomade vms tekkimist või loomist kirjeldavad muistendid)
- vägilasmuistendid (suurte, hiiglaslike, vägevate tegelastega muistendid)
- kohamuistendid (kindla koha, loodusobjekti vms seotud muistendid, sageli tekkemuistendilised)
- ajaloolised muistendid (ajalooliste sündmuste ja inimestega seotud muistendid)
- seletusmuistendid (nähtuste või olukordade seletust sisaldavad muitendid, sageli tekkemuistendilised)
- usundilised muistendid (enamasti piiblitegelasi sisaldavad muistendid)
- muistendilised muinasjutud (muistendilisi elemente sisaldavad muinasjutud)
On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd" ja "Koit ja Hämarik")
[redigeeri] Näide
Korra sattunud Sibula soo pärast kaks kurjavaimu tülli. Tülitsesid päeva, tülitsesid teise, aga kumbki vaim ei jõua ära võita teist. Igaüks tahab sood enesele, sellest tuli tüli. Viimaks juhtub nägema nende tülitsemist mees. Mees hakkas kohe vaatama, mida kurjadvaimud kaklevad. Kui nad nägid meest, jätsid kurjadvaimud tülitsemise järele, kohe kutsuvad selle kohtumõistjaks tüliasja seletama. Kohe ütleb esimene: "See soo olgu minu!" Teine vasta: "Ei, see soo on minu!" "Mis sa räägid? Soo on ikka minu olnud!" "Aga ta ju kuulub tõepoolest minule!" Uuesti kurjadvaimud kaklema. Mees vahele. Kohe lahutab tülitsejad teineteisest. Kohe laseb enesele asja põhjalikult seletada. Kurjadvaimud seletavad kohe. Mees otsustab: "Suurem saab suurema osa, väiksem vähema osa! Piir vahele!" Kurjadvaimud vasta: "Hea küll, lähme kohe siis piirivaiu maha taguma!" "See ei aita! Teine võib öösel vaiad teisale tõsta ja oma maad suurendada! Kindel piir vahele!" "Kas kaevame kraavi vahele?" "Kraavi võiks suur vesi ära rikkuda ehk enesele uue voolukoha teha. Mägi aga seisab kindlamalt!" Kurjadvaimud lepivad mehe otsusega. Üks-kaks-kolm ametisse, kohe piirimäge tegema. Palituhõlmad liiva täs, liiv kohe kantakse piirile. Veavad ühe nädala, veavad, veavad teise, ja veavad üle kuu. Juba hakab kerkima Sibula soo peale liivaküngas, piiriks kurjadevaimude soo vahele. Sellest ajast võivad kurjadvaimud rahus elada ega lähe enam kunagi riidu. Liivamägi näitab mõlemile kurjalevaimudele oma õige piiri kätte.
ERA II 110, 545/6 (1) < Kuusalu khk. � Lennart (1935).
