Ordu
See artikkel on viletsas seisus.
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Vanemad kristlik/katoliiklikud ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Katoliiklike ordude kohta kasutatakse pärast Teist Vatikani kirikukogu ka sõna "kongregatsioon". Mittekristlikus ruumis loodud ordudest on tuntuim Assasiinide ordu (üks nimekujudest) mis loodi orienteeruvalt enne aastat 1000 m.a.j. Kesk-Aasias.
Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ja ainult neile omaste riiete ning väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erinevate arengutega ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Kristlikke ordusid on kutsutud ka kiriku sõjaväeks ja nende liikmeid Kristuse sõdalasteks. Varajasel keskajal olid paljud ordud militaarseks jõuks, mis ületasid isegi mõnede riikide sõjalise jõu. Tänapäevani eksisteerivate ordude otsene eesmärk ja tegevus on jäänud meediast praktiliselt välja, ehkki on teada, et paljud haiglad ja isegi koolid kuuluvad tegelikult juba keskajast tuntud ordude õiglusjärglastele. Tunduvalt spekulatiivsemad andmed on aga niinimetatud salajaste ordude edasikestmise ja tegevuse kohta tänapäevastes riikides.
- Templiordu (1118/1119-1314)
- Mõõgavendade ordu
- Saksa ordu
- Tsistertslaste ordu
- Liivi ordu
- Malta ordu
Sisukord |
[redigeeri] Katoliiklikud ordud
[redigeeri] Mungaordud
- Kamalduleeslased
- Üldine observants
- Feuillandid
- Trapistid
- Kartuuslased
[redigeeri] Augustinuse reegel
- Augustiinlased-koorihärrad
- Augustiinlased-naiskanoonikud
- Premonstraatlased
- Naispremonstraatlased
[redigeeri] Hospidaliordud
- Antoniidid
- Püha Vaimu ordu
- Halastavad Vennad
[redigeeri] Vaimulikud rüütliordud
[redigeeri] Kerjusordud
- Frantsisklased
- Esimene ordu:
- Frantsisklased-konventuaalid
- Frantsisklased-observandid
- Reformaadid
- Diskaltseaadid
- Rekollektid
- Kaputsiinlased
- Teine ordu:
- Klarissid
- Kolmas ordu:
- Tertsiaarid
- Reguleeritud Kolmas ordu
- Dominiiklased
- Teine ordu:
- Naisdominiiklased
- Püha Dominicuse Patukahetsuse Kolmas ordu
- Karmeliidid
- Esimene ordu:
- Vana observantsi karmeliidid
- Paljasjalgsed
- Teine ordu:
- Naiskarmeliidid
- Paljasjalgsed
- Kolmas ordu
- Augustiinlased-eremiidid
- Augustiinlased-rekollektorid
- Augustiinlased-paljasjalgsed
[redigeeri] Jesuiidid
- Jesuiidid
- Inglise preilid
[redigeeri] Sõna kasutus väljaspool kirikut
Tuntumad mitte kiriklikud ordud on Vabamüürlaste Ordu ja Assasiinide Ordu. Keskajal olid tuntud ka mitmed kuninglikud rüütliordud mille liikmed valis kuningas ja mille liikmeks olemine oli au küsimus. Liikmeks olemine tõi üldjuhul kaasa materiaalseid ja muid kohustusi kuninga suhtes. Tuntuim peaks olema Prantsusmaa kuningate poolt asutatud Sukapaela Ordu.
