Retinoidid
Retinoidid on vitamiini A looduslikud ja sünteetilised vormid.
Vitamiinsed (inimorganismis vitamiinina toimivad) vormid on:
- retinool
- retinaal
- retinooli estrid (retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat)
- retineenhape
- 3,4-didehüdroretinool
Sisukord |
[redigeeri] Saamine ja depood
Inimorganism saab vitamiin A järgmiselt.
Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid) 30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: β-karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja α- ning γ-karoteenist üks molekul.
Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse.
Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel.
Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga.
Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol, kohv, mineraalõlid, prednisoloon, kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid, kestev raske füüsiline koormus jne.
Imendumist ja mobilisatsiooni soodustavad kaltsium ja tsink.
Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud.
Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid.
Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt.
[redigeeri] Bioloogilised funktsioonid
Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid:
- Nägemisprotsess (selle fotokeemiline alus)- retinaal.
Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11-cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju.
Rodopsiini tuleb pidevalt taastada. Trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks, mille teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vitamiin A defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb kanapimedus (hemeraloopia)- nägemishäired hämaras. Mingil määral tekib 11-cis-retinaali ka 11-cis-retinoolist NAD-dehüdrogenaasi toimel (st et nägemisfunktsiooni annab oma panuse ka vitamiin B3</sub).
- Somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine- limaskestade epiteeli areng, mille kaudu realiseerub ka vitamiin A antiinfektsioosne toime; naharakkude areng ja kõhre ning luukoe (sh ka hammaste) areng/kasv- retineenhape.
- Reproduktsioon, sh ka spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng- retinool.
Toime reproduktiivsele süsteemile ja kasvule/diferentseerumisele on retseptor-vahendatud. Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid. Neid nimetatakse steroidhormoonide- sarnasteks (steroid hormone-like) ühenditeks. See toime realiseerub järgmiselt: retseptorite abil võetakse kompleks RBP-retinool rakku (RBP on retinooli siduv valk, mis tegeleb tema transpordiga). Rakus retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub rakus retineenhappeks, mis seostub nukleaarsete retseptoritega ja see kompleks, seostudes DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Retineenhape on sel viisil seotud ka kopsu fosfolipiidsete surfaktantide sünteesi kontrolliga.
- Oma trans -cis -isomerisatsiooniga transporib vitamiin A oligisahhariidi jääke läbi memberaanide ja osaleb retinoolfosfaadina glükoproteiinide sünteesis (süsivesiku liitmises valkosaga). St, et mitmete organismi talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiine sisaldava lima teke sõltub ka vitamiinist A.
- Antioksüdantne regulatsioon (vitamiin A on inimorganismi antioksüdantne regulatsioonisüsteemi komponent)
[redigeeri] Defitsiit
Vitamiin A defitsiit ohustab eeskätt kasvueas lapsi ja ühekülgselt toitujaid. Vitamiin A teke β-karoteenist on häiritud diabeedi ja hüpotüreoidismi korral. Tema imendumis- ja salvestumishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise ja jämesoole haavandite korral.
Defitsiidi teke on reaalne ka hingamisteede infektsioonide, kroonilise nefriidi, kopsupõletiku korral.
Defitsiidi esmatunnuseks on:
- nägemishäire hämaruses (hemeraloopia)
- follikulaarne hüperkeratoos
- naha kuivus ja vananenud välimus (naha keratomalaatsia)
- võib esineda ka mosaiikdermatoos.
Defitsiidi süvenedes häirub lima teke ja silm muutub kuivaks (kseroftalmia) ja infektsioonitundlikuks. Kuna vitamiin A tagab limaskesta epiteelirakkude (silm, kops seedekanal) lima tootva võime ja et lima on oluline barjäär bakteritele, kaasub vitamiin A defitsiidiga infektsioonide kõrgenenud risk. Infektsioonid põhjustavad silma sarvkesta perfusiooni tõttu pimedaks jäämise. Nt arengumaades jääb seetõttu väga palju lapsi pimedaks.
Defitsiit põhjustab ka kasvuhäireid, kusjuures ohustatud on eeskätt kiirelt kasvavad väikesed lapsed. Tingib ka spermatogeneesi, ovogeneesi häireid, platsenta arenguhäireid, aga ka vitamiin C defitsiidi kiire tekke ja isegi vitamiin A tundlikku väikepunalible kehvveresust.
[redigeeri] Manustamine
RDA (vitamiini soovitatav päevane kogus):
- meestel 0,8-1,1 mg
- naistel 0,75-0,85 mg.
- lastel 0,4-0,7 mg
- rasedatel ja imetavatel emadel 1,1-1,3 mg
Enamkasutatav ühik on praegu aga retinooli ekvivalent (RE): 1μg= 1RE= 3,3 IU (International Unit), seega 1mg= 1000RE= 3300 IU.
Vitamiin A oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne dermatiitide, akne, psoriaasi, gastriidi, alkoholismi, astma, allergia, hepatiidi, kollatõve, artriidi, katarakti, osteomalaatsia, diabeedi, hemofiilia jt haiguste/sümptomite korral.
Vitamiin A imendub täielikult 3-5 tunniga. Tema toime on efektiivsem koosmanustatuna:
- kaltsiumi ja tsingiga- soodustavad vitamiin A akumuleerimist,
- B-grupi vitamiinidega- soodustavad vitamiin A akumuleerimist,
- vitamiin E- takistab vitamiin A peroksüdatsiooni ja soodustab imendumist
- vitamiin C- pärsib vitamiin A võimalikku toksilisust).
Polüvitamiinne manustamine kuulub ravikomponentide hulka näiteks tsüstilise fibroosi puhul.
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Kuna aga vitamiin A on steroidhormoonide laadse toimemehhanismiga, siis on päevase ohutu totaalkoguse ülempiir kestval manustamisel 2300RE, ühekordsel aga 7500RE. Kui manustatakse nendest piiridest oluliselt suuremaid koguseid, võivad ilmneda vitamiin A toksilisuse nähud nagu iiveldus, oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus jne. Vitamiin A on üledoseerimisel tugev teratogeen.
