Võrumaa
See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit Võru maakond.
Võrumaa (võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis. Administratiivselt moodustati Tartu kreisi (Tartumaa) lõunaosast 1783. aastal koos Võru linna asutamisega Katariina II valitsemisajal ja eksisteeris nendes piirides 1920. aastani. Võrumaa piire muudeti 1920., 1922., 1925. ja 1945. aastal. Võru maakond likvideeriti 1950. aastal.
Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid.
Algselt kuulus maakonda kaheksa kihelkonda, kus ka praegu võru keelt räägitakse:
- Hargla
- Kanepi
- Karula
- Põlva
- Rõuge
- Räpina
- Urvaste
- Vastseliina
Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identiteedid (nt haanja identiteet Haanjamaal).
[redigeeri] Muinasaeg
Mis toimus ajaloolise Võrumaa aladel muinasajal, on jätkuvalt ebaselge. Tihedam inimasustus lõppes arvatavasti ära üsna pea Otepääst kagu pool ning Tartu-Pihva teel Liiva kõrtsi (teeristi) juures ehk praeguse Postitee alguses. On oletatud, et Põlva ümbrus kuulus Valgatabalve nime all Ugandi muinasmaakonna koosseisu. On ka arvatud, et hilisem Hargla kihelkonna ümbrus kuulus hoopis latgalitele; samuti ka suur osa Karula kihelkonna aladest.
[redigeeri] Eesti Vabariigi maakond
1920. aastal, kui Valga linn Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga.
1925. aastal viidi osa Räpina kihelkonnast Tartumaa alla.
[redigeeri] Välislink
| Eesti Vabariigi maakonnad kahe maailmasõja vahelisel ajal |
| Harjumaa - Järvamaa - Läänemaa - Petserimaa - Pärnumaa - Saaremaa - Tartumaa - Valgamaa - Viljandimaa - Virumaa - Võrumaa |
|
{{{päis2}}}
|
|
{{{üksused2}}}
|
