Vasarhai
Vasarhai (Sphyrna) on perekond vasarhailaste sugukonnast.
Sisukord |
[redigeeri] Autor
Perekonna autor on Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz (1810).
[redigeeri] Elupaigad
Vasarhaid elavad soojades vetes rannikul ja mandrilaval.
[redigeeri] Välimus
Vasarhaide pikkus on 2...6 m.
Kõigil liikidel on kummalgi pool pead eend, mistõttu neil loomadel on lamedaks löödud peaga vasara kuju. Silmad ja sõõrmed paiknevad nende kehaosade otstel.
Suu on neil suhteliselt väike.
[redigeeri] Füsioloogia
Varem arvati, et vasarhaide vasarakujuline pea toimib nagu tiib, mis aitab täpselt nanööverdada ning teha järske pöördeid tasakaalu kaotamata. Nüüd on aga leitud, et pöördeid õigesti teha võimaldab neil selgroog. Arvatakse ka, et pea kuju aitab kaasa elektrolokatsioonile, sest nii saavad elektroretseptorid asetseda üksteisest kaugel. Nad suudavad registreerida elektrisignaali, mille pinge on pool miljardiku volti. Samuti on vasarhaidel peakuju tõttu suurem ninaõõs, mille tõttu on nende lõhnatundlikkus kümme korda suurem kui tavalistel haidel.
[redigeeri] Toitumine
Vasarhaid söövad kalu, sealhulgas raisid ja haisid, peajalgseid ja vähilisi.
Nad toituvad suure osa ajast merepõhjas.
[redigeeri] Käitumine
Päeval kogunevad vasarhaid parvedesse, mis võivad olla rohkem kui sajapealised.
Õhtul peavad nad üksinda jahti.
[redigeeri] Liigid
Perekonnas on 8 liiki:
- Perekond vasarhai (Sphyrna)
- alamperekond Sphyrna
- indopatsi vasarhai (Sphyrna lewini)
- hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
- harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
- Sphyrna couardi
- alamperekond Mesozygaena
- Sphyrna corona
- alamperekond Platysqualus
- Sphyrna media
- Sphyrna tiburo
- Sphyrna tudes
- alamperekond Sphyrna
[redigeeri] Välislingid
 See artikkel on pooleli. |
|---|
