Vilsandi
|
Vilsandi saar
|
|
|
  |
Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km² (pikkus 6,3 km ja laius maksimaalselt 2,3 km). Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest.
1809. aastal ehitati saarele tuletorn.
Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Siin on rikkalik merelinnustik. Saare rannajoon on liigestatud neemede, lahesoppide ja paljude väikeste rannikulähedaste saarte poolt. Vilsandi lääne– ja põhjarannikul on domineeriv dolomiitne kaljurand.
Siin asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk, Sõnninina ja rahvuspargi bioloogiajaam koos majutamiskeskusega, mida saavad kasutada kõik saare külalised.
Vilsandil käib suvitamas Jaan Tätte ja on saanud inspiratsiooni "Vilsandi lauluks" (selle metsa taga ei ole mets...). Vilsandist on inspiratsiooni saanud ka Juhan Saar.
[redigeeri] Ajalugu
Kunagisele rannarootslaste elule saarel viitab Vilsandil praegu vaid külanimi – Rootsiküla. Vilsandi on asustanud 18. sajandil saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. 1809. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt 1796. aastal Karala mõisast Laido nimelisele kohale saadetud inimesed, kes 1826. aastast kannavad perenime Mender (hüütud ka Mänder). 1860. aastal elas aga juba saarel 18 peret. 1927. aastal avati Vilsandi muuseum ja 1937 turistidekodu.
