Depeche Mode
Depeche Mode on inglise rockbänd, mis asutati Basildonis 1980. See on üks edukamaid uue laine (new wave) ja uusromantilisi bände. 2005. aasta seisuga on bänd müünud maailmas umbes 70 miljonit helikandjat.
Sisukord |
[redigeeri] Liikmed
- Martin Gore (helilooja, vokaal, süntesaator, kitarr)
- David Gahan (vokaal, helilooja alates 2005)
- Andrew Fletcher (süntesaator)
- Vince Clarke (1980–1981, helilooja, süntesaator)
- Alan Wilder (1982–1995, helilooja, produtsent, trummid, süntesaator)
[redigeeri] Ajalugu
Depeche Mode'i juured ulatuvad aastasse 1976, kui Vince Clarke ja Andrew Fletcher tegid ansambli No Romance in China. Bändil ei läinud hästi ning kolm aastat hiljem moodustasid Martin L. Gore ja Clarke ansambli French Looki. Kui ansambliga liitus Andy Fletcher, võeti nimeks Composition of Sound. Algul oli bändi esimees ja laulja Vince Clarke, kuid ta ei tundnud end kunagi selles rollis eriti mugavalt. 1980 nägi Clarke ühes kohalikul esinemisel laulmas Dave Gahanit, kes esitas David Bowie laulu "Heroes". Gahan võeti bändi liikmeks ja nimi muudeti "Depeche Mode'iks", mis on võetud prantsuse moeajakirjalt. Hiljem sai "Depeche Mode'ist" Daniel Milleri uue plaadifirma Mute Records üks esimesi artiste. Tähelepanuväärne on, et alguses sidus kahte poolt vaid suuline leping.
Aastal 1981 andis bänd välja oma esimese albumi "Speak and Spell". Kohe saatis neid ka edu. Album jõudis Suurbritannias 10. kohale ja lugu "Just Can't Get Enough" sai hitiks. Pärast esimest turneed lahkus Vince Clarke "Depeche Mode'ist", et algatada koos Alison Moyet'ga bänd Yazoo ja hiljem Andy Belliga Erasure. Lugude kirjutamise võttis üle Martin Gore, kes oli debüütalbumil kirjutanud lood "Tora, Tora, Tora" ning "Big Muff". Vince Clarke'i hakkas asendama õppinud muusik Alan Wilder. Wilder ei osalenud teise albumi "A Broken Frame" tegemisel, kuid võeti pärast seda juba ametlikult "Depeche Mode'i" liikmeks.
Suurem muudatus tuli 1983. Album "Construction Time Again" oli muusikalt tumedam ja laulusõnadelt sügavamõttelisem. See stiil juurdus 1986 albumil "Black Celebration". Kuigi "Depeche Mode" oli jäänud Duran Durani ja U2 varju, tundus see muutuvat isegi eeliseks. Tekkima hakkas suur fänkond, kes läheks nendega läbi tule ja vee. Albumiga "Music for the Masses" saabus ka läbilöök USAs. Maailmaturnee kulmineerus kontserdiga 80 000 inimesele Pasadena Rose Bowlil. Kontserdist andi välja ka live album "101" ja samanimeline dokumentaalfilm.
Aastal 1990 anti välja album "Violator", mis on seni bändi enim müüdud plaat. Singlist "Personal Jesus" sai nende esimene kuldsingel USAs ja "Enjoy the Silenceist" nende edukaim singel. Uue albumi reklaamimiseks peeti Los Angelese kaubakeskuses autogrammitund, mis meelitas kohale 17 000 fänni. Aknad trambiti sisse ja üritus tuli katkestada. Kohale kutsuti politseibrigaadid ning helikopterid. "World Violation Tour" oli aga edukas. Kõik kontserdid müüdi mõne tunniga välja.
Pärast kolmeaastast vaheaega tuldi välja uue albumiga "Songs of Faith and Devotion", mis tõusis nii USAs kui ka Suurbritannias esimeseks. Album oli eelmistest palju rokilikum. Albumile järgnes 14 kuud kestev "Devotional" tuur, mis osutus kõikidele bändiliikmetele kunavaks. Fletcher pidi viimase osa turneest kaasamängimisest keelduma, lisaks ilmnes Dave Gahani narkosõltuvus. Pärast turnee lõppu, aastal 1995, teatas Alan Wilder oma lahkumisest.
Aastal 1996 võttis Dave Gahan heroiini üledoosi ja oli kaks minutit kliiniliselt surnud. Pärast seda läks ta taastusravile ning sealt naastes võttis ühendust Martin Gore'iga, et arutada bändi tuleviku üle. 1997 avaldatigi album "Ultra", mis debüteeris Suurbritannias esikohal. Seekord keelduti aga turneele minemast.
Aasta hiljem lasti välja kogumik "The Singles 86>98" ja mindi neljakuulisele tuurile, mis algas Tartu lauluväljakult. Kolm aastat hiljem avaldati album "Exciter" ja külastati taas Eestit. Seekorda anti kontsert Tallinna lauluväljakul.
2004. aasta jõulude paiku teatas bändi ametlik koduleht depechemode.com, et bänd on otsutanud uuesti stuudiosse minna, et lindistada uus album koos produtsendi Ben Hillieriga. 2005. aasta oktoobris lastigi müügilettidele album "Playing the Angel", millel on ka kolm Dave Gahani kirjutatud laulu. 2006. aasta märtsis esines "Depeche Mode" Saku Suurhallis.
[redigeeri] Diskograafia
[redigeeri] Stuudioalbumid
- 1981: "Speak & Spell" (UK #10; US #192)
- 1982: "A Broken Frame" (UK #8; US #177)
- 1983: "Construction Time Again" (UK #6)
- 1984: "Some Great Reward" (UK #5; US #51)
- 1986: "Black Celebration" (UK #3; US #90)
- 1987: "Music for the Masses" (UK #10; US #35)
- 1990: "Violator" (UK #2; US #7)
- 1993: "Songs of Faith and Devotion" (UK #1; US #1)
- 1997: "Ultra" (UK #1; US #5)
- 2001: "Exciter" (UK #9; US #8)
- 2005: "Playing the Angel" (UK #6; US #7 EE #1)
[redigeeri] Live Albumid
[redigeeri] Kogumikud
- "The Singles 81>85"
- "The Singles 86>98"
- "Remixes 81-04"
- "The Best Of, Volume 1"
