Tšetšeeni Vabariik

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Tšetšeeni Vabariik

vene Чеченская Республика
(Tšetšenskaja Respublika)

tšetšeeni Noxçiyn Respublika
Нохчийн Республика

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Tšetšeenia lipp

Tšetšeenia vapp

Pindala: 15 700 km²

Elanikke: 1 088 900 (2002)

Pealinn: Groznõi

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa autonoomne vabariik Põhja-Kaukaasia mägialadel ja neist põhja jäävatel Tereki-äärsetel tasandikel Venemaal lõunaosas.

Tšetšeenia asub Lõuna föderaalringkonnas. Piirneb Inguši Vabariigiga (läänes) Dagestani Vabariigiga (idas), Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga (mõlemad loodes) ning välisriikidest Gruusiaga (lõunas).

[redigeeri] Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Atšhoi-Martani rajoon (Ачхой-Мартановский район)
Groznõi rajoon (Грозненский сельский район)
Gudermessi rajoon (Гудермесский район)
Kurtšaloi rajoon (Курчалоевский район)
Nadteretšnõi rajoon (Надтеречный район)
Naurskaja rajoon (Наурский район)
Nožai-Jurti rajoon (Ножай-Юртовский район)
Šali rajoon (Шалинский район)
Šatoi rajoon (Шатойский район)
Šelkovskaja rajoon (Шелковский район)
Uruss-Martani rajoon (Урус-Мортановский район)
Vedeno rajoon (Веденский район)

[redigeeri] Ajalugu

Riikluse areng Nõukogude Liidu koosseisus:

30. novembril 1922 moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast
15. jaanuaril 1934 moodustati Tšetseeni-Inguši autonoomne oblast
5. detsembril 1936 moodustati Tšetšeeni-Inguši ANSV (likvideeriti 1944, taastati 1957)
mais 1991 Tšetšeeni-Inguši Vabariik
novembris 1990 teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.

Juulis 1991 deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu Vene NFSV ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased tapid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja katsusid kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Pole õige nimetada Moskva-meelseid väeüksusi 1994–1996 eksisteerinud riigiks: neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeeni ja siis Vene lippu.

[redigeeri] Piirkonna juhid

3. juuni 1994 - 3. jaanuar 1995 Umar Avturhanov, ajutise ülemõukogu esimees
3. jaanuar 1995 - 23. oktoober 1995 Salambek Hadžijev, rahvusliku taasünni valitsuse esimees
24. oktoober 1995 - 9. detsember 1996 Doku Zavgajev, riigipea
august 2004– praeguseni Alu Alhanov, president.