Taga-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia (ka Transkaukaasia) on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani. Oli suurema osa 19.-20. sajandist Venemaa (ja Nõukogude Liidu) võimu all.
Piirkond on keeleliselt, rahvuslikult ja religioosselt väga kireva koosseisuga. Teda võib lugeda täielikult või osaliselt kuuluvaks Lähis-Itta (aluseks ajalugu, religioon, kultuur), Aasiasse (loodusgeograafia), SRÜ-sse (ajalugu, poliitika) või Euroopasse (poliitika, religioon, kultuur).
Suur-Kaukasusest põhja poole jääv Kaukaasia osa kannab nime Põhja-Kaukaasia (ka Ees-Kaukaasia).
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Taga-Kaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas Kura-Araksi madalik ning lõunasse jääb Väike-Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa.
[redigeeri] Loodusressursid
[redigeeri] Ajalugu
- Gruusia ajalugu
- Armeenia ajalugu
- Aserbaidžaani ajalugu
[redigeeri] Taga-Kaukaasia 1917-1918
[redigeeri] Taga-Kaukaasia Komissariaat
Taga-Kaukaasia Komissariaadi moodustasid novembris 1917 Gruusia esseerid ja menševikud, Armeenia dašnakid ning Aserbaidžaani mussavatistid.
Komissariaadi esimees oli 28. novembrist 1917 kuni 26. märtsini 1918 Е. P. Gegetškori.
[redigeeri] Taga-Kaukaasia Seim
23. veebruar 1918 avatakse Thbilisis Taga-Kaukaasia Seim. Selle esimees oli 8. juunini 1918 Nikoloz Tšheidze.
[redigeeri] Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik
President oli Nikoloz Tšheidze.
Vabariik lagunes, kui Gruusia ja tema järel ka Aserbaidžaan ja Armeenia kuulutasid end iseseisvaks.
- 26. mai 1918: Gruusia kuulutatakse iseseisvaks
- 28. mai 1918: Armeenia kuulutatakse iseseisvaks
- 28. mai 1918: Aserbaidžaan kuulutatakse iseseisvaks
[redigeeri] Taga-Kaukaasia Föderatsioon
Taga-Kaukaasia Föderatsiooni kohta (1922-1936 Nõukogude Liidus) vaata artiklit Taga-Kaukaasia SFNV.
