Web Analytics

See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid

Reeglitesse võiks kuulutuste ja reklaamide kohta ka kirjutada. Jaan513 15:17, 3 May 2004 (UTC +3)

Palun kirjuta. Andres 12:28, 3 May 2004 (UTC)

Vana arutelu (lehelt Broken/Vikipeedia reeglid) viidud /Arhiiv0 alla.

Sisukord

[redigeeri] Teoste pealkirjad

Kas teose pealkirjad ei olegi siis kursiivis? J 14:32, 30 May 2004 (UTC)

Ei. -- Urmas 15:00, 30 May 2004 (UTC)

Kas siis tuleks näiteks Laidude raamat asemel kirjutada "Laidude raamat" või muud taolist? Jaan513 18:11, 30 May 2004 (UTC +3)

Kui Laidude raamat on raamatu pealkiri, siis jah. Kaldkirja pannakse võõrkeelsed tsitaadid jm mitte-eestikeelne tekst. Nt: Quo vadis? jms.


[redigeeri] Valemid

Ma oletan, et <math> valemeid tuleb kasutada võimalikult vähe. Kuid näiteks kui kirjutan valemi tavalises HTML'is, kas tuleks need trükkida tavalises kirjas, kursiivis, rasvaselt, või kursiivis ja rasvaselt? Toon võrdluse:

pr-p_0r=Mt\,\!, pr - p0r = Mt, pr - p0r = Mt, pr - p0r = Mt, pr - p0r = Mt.

Või äkki tuleks muuta isegi kirja suurust, et valemid näiksid kõikides artiklites sarnased? J 18:41, 30 May 2004 (UTC)

Valemites tuleks suurusi, funktsioone ja muud sarnast märkivad üksikud ladina tähed kirjutada kursiivis. Rasvane kiri reserveerida vektoritele. Kirja suurust minu arvates muuta ei ole tarvis. Andres 19:03, 30 May 2004 (UTC)
Kas vektor v või vektor v? J 19:56, 30 May 2004 (UTC)
Vektor v. Ma eelistan üldse rasvase kirjaga vektoreid noolega vektoritele. Nool vist ongi kasutusel sellepärast, et käekirjas ei saa rasvast kirja kasutada. Aga muidugi, ega noolel ka midagi häda ole. Kuigi jah, kui see pidevalt kordub, siis läheb pilt silme ees liiga kirjuks. Andres 20:06, 30 May 2004 (UTC)
Oleks hea, kui keegi paneks LaTeX-i reeglid ka kuskile kirja. Andres 20:10, 30 May 2004 (UTC)
Võin võtta selle töö oma kaela, kuid pakkuge sellele artiklile nimi siis. J 20:19, 30 May 2004 (UTC)
Pakun Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine. Eeskujuks võid võtta meta:MediaWiki User's Guide: Editing mathematical formulae. Andres 20:38, 30 May 2004 (UTC)
Sinna alla läheksid siis kõik matemaatiliste valemite kirjutamise reeglid ja soovitused? Ma esialgu teen ainult selle LaTeX'i osa valmis. J 20:45, 30 May 2004 (UTC)
Jah. Ma arvan, et muust palju rääkida ei ole. Andres 21:02, 30 May 2004 (UTC)

[redigeeri] Artikli osade järjekord

Peame selle kokku leppima ja reeglitesse lisama. Parandage ja täiendage seda listi kuidas parem tunduks. J 09:35, 5 Jul 2004 (UTC)

  1. Mõiste seletus, kus märksõna on ära toodud rasvaselt, soovitatavalt kohe definitsiooni alguses. Nt: Sotsioloogia
  2. Kui sõnal on teadusharudes eri definitsioonid siis tuleb ette kirjutada millise valdkonnaga on tegu ja siis sõnastada vastavalt oma valdkonna eripäradele. Praegu on võimalusi kaks, vt: Funktsioon või vt: kosmos.
  3. Artikli sisu, pikemate artiklite puhul liigendatud
  4. {{Täienda}} või {{Pooleli}}
  5. ==Vaata ka== *loend
  6. ==Välislingid== *loend
  7. ==Kirjandus== *loend
  8. Template (näiteks {{ZIM}})
  9. Kategooria (näiteks [[Category:Zimbabwe]]??? see läheb vist nagunii kõige lõppu artiklis
  10. keeled (näiteks [[en:article]])
Minu ettepanek on tõsta "täienda" või "pooleli" kohe sisu järele, sest järgnevad rubriigid on juba sellise iseloomuga, et neile võib midagi lisada. Pealegi arvan, et seal torkab see paremini silma. Andres 05:51, 7 Jul 2004 (UTC)
Hea mõte. Kuid kas "Vaata ka", "Välislingid" ja "Kasutatud kirjandus" sobiks sellises järjekorras ning äkki on veel mingeid alapealkirju mida võiks reeglites kuvada? Võibolla midagi nagu "... liigid"? J 12:37, 7 Jul 2004 (UTC)
Hea küll. Võib-olla ei peaks rõhutama, et definitsioon peab olema lühike. Definitsiooni pikkus sõltub vajadusest. Peale selle, ranges mõttes ei ole tegemist definitsiooniga.
Kirjandus ei pea tingimata olema kasutatud kirjandus, vaid võib olla ka soovitatav kirjandus.
Arvan, et Template (Mall) peaks olema enne, Kategooria pärast. Muide, peaks ikka olema, kas saaks kuidagi need nimeruumide nimetused eestikeelseks.
Rohkem ei oska praegu kommenteerida. Andres 20:16, 7 Jul 2004 (UTC)
Ma panin "mõiste seletus", "soovitatav kirjandus" ja mall enne kategooriat. Kuidagi peaks kindlasti saama nimeruumi muuta. Ma uurin, kas meie saame seda muuta. J
Arvan, et üldjuhul võiks olla lihtsalt "Kirjandus", vajaduse korral "Kasutatud kirjandus" ja/või "Soovitatav kirjandus". Andres 21:58, 7 Jul 2004 (UTC)
LanguageEt on muidu mingi asi (seal saab muuta ka vist võibolla ;P). Paneme siis "Kirjandus". Või "Kirjandust"? J 22:03, 7 Jul 2004 (UTC)
Mina eelistan "Kirjandus".
Nimeruumide nimetused peaks saama sealtsamast tõlkida, kust me teateidki tõlkime. Ma üritasin tõlkida, aga siis ei hakanud kategooriad tööle. Igatahes näiteks saksa vikipeedias on kategooria nimeruum tõlgitud. Andres 06:43, 8 Jul 2004 (UTC)

Miks Kirjandus on pärast Välislinke? Mina paneks kirjanduse enne, sest see nimekiri oleks justkui Vikipeedia artikli osa. Välislingid on aga rohkem teiste lehekülgede/süsteemide osad. Jaan513 06:28, 15 Sep 2004 (UTC)

Jah, ma mõtlesin praegu artiklile Hübriidauto kirjanduse nimekirja lisades täpselt samamoodi. Andres 06:35, 15 Sep 2004 (UTC)
'Kirjandus' ja 'Välislingid' on minu arvates mõlemad ühtmoodi artiklivälised. Mõlemad ainult täiendavad, laiendavad või illustreerivad artiklit (juhul muidugi, kui artikkel pole sõna-sõnaline mahakirjutus mõnest raamatust). Ja trükitud raamat kuskil mingisuguses raamatukogus (väljaspool Internetti) on kättesaamatum kui välislink mõnele veebilehele või -portaalile.
Kui siit edasi areneda, siis on 'Välislingid' enam teemakohased ja seega ka artikli osad, kui seda on sarnastele teemadele suunav 'Vaata ka'. Ehk siis tuleks viimatinimetatu esimeselt positsioonilt ära tõsta? Pooldan järjekorda 'Vaata ka', 'Välislink', 'Kirjandus'. - Urmas 07:17, 15 Sep 2004 (UTC)
Mulle tundub, et see on niisugune peene nüansi küsimus, et võib-olla oleks targem selles asjas reegleid mitte kehtestada. Andres 07:44, 15 Sep 2004 (UTC)
Peene nüanss see on, kuid minu arvates võiks artiklid siiski ühtemoodi välja näha. Kui arvamus loeb, pooldan samuti 'vaata ka', 'välislink', 'kirjandus'. Esiteks on arvatavasti paljud harjunud kirjanduse nimekirju nägema teoste lõpus ja teiseks on siis igasugused välis- ja siselingid ühes koos. Välislinkide all on ka kindlasti rohkem mingeid poolenisti teemaväliseid internetisaite, samas kui kirjanduse all rohkem teemakohased raamatud. Vaevalt läheb inimene laenutama raamatut, kus teemale on pühendatud mõni lehekülg.
Nojah, kirjandus võiks muidugi kõige lõpus olla selle mõttega, et kirjanduse juurde minek tähendab arvuti juurest äraminekut (kui raamat just kõrval riiulis ei ole). Teisest küljest, kirjanduse loetelu võib vaadata artikli osana, välislinke väljajuhatusena. Siin saab muidugi vastu vaielda, et ka välislingid on artikli osa. Kui õiges järjekorras on kokku lepitud, on seda raske meelde jätta. Mulle ei tundu, et artiklid nii täpselt ühesugused tungimata peavad olema, aga kui midagi kokku lepite, eks ma siis püüan järgida. Andres 20:42, 16 Sep 2004 (UTC)

Artikli osade järjekord võiks olla riistakstis, et minusugused lugeda saaks. Kui keegi sigatseb siis enne sulgemist võiks olla hoiatus, näiteks milles viidatakse artikli osade järjekorrale. vt:lisasin 3.2. --Leon 16:28, 16 Sep 2004 (UTC)

Leon, ma ei saa aru milleks sa üritad täiendada Vikipeedia reegleid kui sa ise neist midagi ei jaga ja pidevalt nende vastu eksid. Siim 19:37, 16 Sep 2004 (UTC)

Minu arvates peaks {{täienda}} olema vahetult enne kategooriat, kuid peale välislinke ja kirjandust. Seda seepärast, et täiendada ei saa mitte ainult artikli teksti vaid ka kirjanduse loetelu jms. Praegu jääb mulje nagu võiks täiendada ainult teksti muu aga oleks valmis ja peaks nii jäämagi. Siim 11:23, 25 Sep 2004 (UTC)

Miks mitte. Kuid siis peaks jälgima, et riigi haldusüksuste mall ja teised sellised abistavad mallid jääks mallist {{täienda}} tahapoole, vahetult kategooriate ette. - Urmas 11:36, 25 Sep 2004 (UTC)
Mulle tundub, et kui {{täienda}} on enne loetelusid, siis ta hakkab paremini silma. Kui ta on mallide kõrval ja loetelude taga, siis ta tundub järjekordse ballastina, mida pole tarvis lugeda. Andres 15:13, 25 Sep 2004 (UTC)
Siis peaks selle reegli vabaks jätma. Mina olen {{täienda}} alati loetelude taha pannud ja minu arust on see enamikul artiklitel nii. Ega seda malli polegi tarvis lugeda. Muidugi oleks võimalus ta üldse ära jätta. Siim 15:21, 25 Sep 2004 (UTC)

Peaks kokku leppima ka selle kas {{täienda}} või {{pooleli}} on artikli kohustuslikud elemendid või ainult soovitatavad. Siim 11:47, 25 Sep 2004 (UTC)

Vikipeedia ise ju eeldab artiklite pidevat täiendamist. Seega peaks nad olema soovitatavad. - Urmas 11:56, 25 Sep 2004 (UTC)
Nõus Urmasega. Andres 15:10, 25 Sep 2004 (UTC)

Kas panna sellele artiklile ja teistele temasarnastele kategooriaks [[Category:Vikipeedia]] ? - Urmas 20:52, 12 Oct 2004 (UTC)

Võib-olla "Infoartiklid"? Kui aga on mingi automaatne võimalus kõiki infoartikleid leida, siis ei ole kategooriat üldse vaja. Andres 22:00, 12 Oct 2004 (UTC)

Mingi mall või näidis võiks olla ka biograafiliste artiklite kohta. Praegu on neist igayks silmatorkavalt ise nägu, ja ehkki see siiani veel väga ei häiri, kuna artikleid on vähe, läheb ajapikku aina enam tarvis mingitki yhtlust - pikematest artiklitest on ysna paha infot otsida, kui nt biograafiline (millal ja kus kodanik elas), bibliograafiline (milline kodaniku raamat, film või kunstitöö ilmus mis aastal) ja analyytiline (kuidas on erinevad koolkonnad käsitlenud kodaniku filosoofiat või kuidas tuleks tema maale hinnata kaasaegse kunstisituatsiooni kontekstis) alljaotus on igal pool isepidi. (Ma saan aru kyll, et olen standardiseerimishull, aga teatmeteoses on teatav yhtlus vajalik.) Ehk võiks mõne piisavalt ilusa tikli välja valida, ära lihvida ja selle siis teistele eeskujuks seada? --Oop 11:53, 17 Nov 2004 (UTC)

Jah, see võiks olla küll, kuigi olen kogenud, et mõnikord on raske sellest kinni pidada. Mina ise kasutan niisugust malli:

Pealkirjas-esinev-eesnimi teised-eesnimed-või-isanimi pealkirjas-esinev-perekonnanimi teised perekonnanimed [hääldus] (sünnikuupäev sünniaasta sünnikoht – surmakuupäev surma-aasta surmakoht)/(sündis) sünnikuupäeval sünniaasta sünnikohas oli/on rahvus või riik tegevusala.

Eraldi lõigus või järel tähtsamad saavutused või põhjus, miks ta tähtis on. See osa peaks olema seda pikem, mida pikem on kogu artikkel.

[redigeeri] Elulugu

[redigeeri] Looming

[redigeeri] Haridus

(loetelu)

[redigeeri] Ametikohad

(loetelu)

[redigeeri] Teosed

(nimestik lühikommentaaridega)

[redigeeri] Saavutused

Sportlaste puhul

[redigeeri] Tunnustused

[redigeeri] Hinnang

või ka "Retseptsioon"

[redigeeri] Isiklikku

Kõiki osasid kõigi puhul ei ole tarvis. Samuti võib alajaotusi veel osadeks jagada. Andres 13:48, 17 Nov 2004 (UTC)

Kordan siin Pauli ettepanekut reeglitesse leheküljelt Arutelu:Volbripäev: Andres 11:56, 20 Nov 2004 (UTC)

:::Mul on ettepanek reeglitesse: nii kaua kui artiklit toimetatakse, siis tuleks lisada artkli algusesse teave "Atikkel on pooleli". Nii kaua kui see teave on üleval, tuleb austavalt suhtuda ja teistel mitte osaleda, mitte lisada-muuta-parandada. Tuleks oodata kuni artikkel on tema poolt lõpetatud, kus ta lisab teave Täienda või märke, et tema poolt on toimetamine lõpetatud. Arusaadavalt võib tekkida erinevaid olukordi, kus mõned mingitel põhjustel enam edasi ei toimetagi, siis sel juhul võiks olla ajaline piirang, näiteks: 7 päeva. Juhul kui artikli kirjutaja ei ole lisanud teavet, et see artikkel on pooleli, siis alles sekkub administraator ja vajadusel lisab omapoolse märke, et vajab toimetamist või muid ettepanekuid. Paljud artiklid jäävadki mingks perioodiks poolikuteks aga küll aja jooksul neid aina parendatakse - ei peagi olema koheselt täiuslik.

Mina isiklikult arvan, et piisab sellest, kui artikli algusesse lisatakse vabas vormis kursiivis vastav märge, kus oleks märgitud ka tähtaeg. Kui sellist palvet ei ole esitatud, peaks minu meelest olema toimetamine vaba. Andres 11:56, 20 Nov 2004 (UTC)
Malli {{pooleli}} oleme paigutanud artikli lõppu. Nii võiks see ka edaspidi olla. Samas see kiputakse sinna unustama nii, et ma arvan küll, et võib iga artiklit toimetada ükskõik mis ajal. Koostöö ongi edu võti. Siim 12:03, 20 Nov 2004 (UTC)
See mall iseenesest ei tähenda, et artiklit ei tohi toimetada, vaid juhib lihtsalt tähelepanu sellele, et artikkel mitte lihtsalt ei vaja täiendamist, vaid tal puudub sellisel kujul tervijklikkus. Näiteks on esitatud kellegi eluloo algus, kuid lõpp puudub. Ja see ei sisalda iseenesest ka lubadust artikkel lõpuni kirjutada. Selle võib lisada ka keegi teine, mitte tingimata alguse kirjutaja. Vähemalt nii ma olen sellest aru saanud. Sellepärast ma arvangi, et peab olema selgesõnaline märkus artikli alguses. Andres 12:10, 20 Nov 2004 (UTC)
Ta peaks olema alguses sellepärast, et muidu ei pruugi toimetaja seda õigel ajal märgata. Andres 12:13, 20 Nov 2004 (UTC)

Samas, ka pooleli olevatele artiklitele peaks olema algusest peale teretulnud ka teiste arvamused ja ettepanekud, mida aga tuleks siis võibolla artikli arutelus avaldada (mõtlen sisulisi vajakajäämisi, mitte nt. "eluloo lõpp tuleks kirjutada"). --KS 12:24, 20 Nov 2004 (UTC)

[redigeeri] Kuupäevad

Ilmselt tuleks meil ära sätestada ka, milliste kalendrite kuupäevi me miski ajavahemiku koha peal mainime, mõtlen siinkohal vana ja uue kalendri vahet. Korra tekkis selline probleem artikliga Johann Sebastian Bachi kohta, selliseid isikuid on aga siin küll, näiteks Friedrich Robert Faehlmann (praktiliselt sama olukord, aga vastupidi). - Ahsoous 11:29, 20 Dec 2004 (UTC)

Mina pooldan, et kõik kuupäevad, mis on varustatud linkidega, oleksid antud Gregoriuse kalendris. Kui kohas, kus sündmus toimus, kehtis parajasti Juliuse kalender, siis anda kuupäev sulgudes Juliuse kalendris. Andres 11:45, 20 Dec 2004 (UTC)
iseenesest jagan samuti seda seisukohta (aga täiendan ... siis tuleks need mõlemad kuupäevad ka ära näidata, mitte üks), samas tean et muudes vikides on seda lahendatud ka teistmoodi. - Ahsoous 12:06, 20 Dec 2004 (UTC)
Jah, mõlemad kuupäevad ära näidata. Enne 15. oktoobrit 1582 Gregoriuse kalendri järgi anda kuupäevad Juliuse kalendri järgi koos lingiga. Küsimuse alla jääb, mis teha ajaga enne Juliuse kalendri kehtestamist. Samuti on küsimuse all aastaarvud, mida mõjutab aasta alguskuupäev. Andres 07:35, 21 Dec 2004 (UTC)

[redigeeri] Kirjandusviited

Meil tuleks teha kindel kord kuidas vormistada kirjandusviited. Praegu on selles vallas suur segadus ja igal lehel on eri variant. Oleks vaja vähemalt kolme näidist: raamatu, kogumiku ja ajakirja jaoks. On kellegil midagi välja pakkuda? Siim 13:45, 8 Jan 2005 (UTC)

  • Peeter Komm, Alice Vabrik. Sigade eetika, Sõralinn 2006.
  • Peeter Komm, Alice Vabrik. Sigade eetika. – Sigade ajakiri, 1996, nr 2, lk 11–16.
  • Peeter Komm, Alice Vabrik. Sigade eetika. – Koduloomade eetika, Tartu 2005, lk 234–302.

Andres 16:02, 8 Jan 2005 (UTC)

Minu jaoks see variant kõlbab, kui vastuargumente ei tule saab ta reeglitesse kanda. Siim 16:29, 8 Jan 2005 (UTC)
Selliseid viiteid olen mina kasutanud, ja julgen arvata, et valdav enamik viiteid on minu kirjutatud.
Veel mõned reeglid. Tavaliselt on viited loetletud kronoloogilises järjestuses, kuid on võimalik ka muu järjestus. Kui kogumikul on autor, siis pannakse autor pärast mõttekriipsu kogumiku pealkirja ette ning pärast nime punkt. Toimetaja või koostaja märgitakse samamoodi, ainult et enne punkti on sulgudes (toim) või koostaja. Kui on tarvis panna kirjastuse nime, siis see märgitakse kooloniga eraldatult koha nime järele. Võib märkida ka ainult kirjastuse (suurte rahvusvaheliste kirjastuste puhul, mille kontorid on mitmes linnas). Link pannakse reeglina igale artiklile üks kord. Kõik isikunimed lingitakse. Perioodiliste väljaannete nimed lingitakse samuti, seejuures tuleb mõelda, kas artikli pealkiri ei nõua, et sulgudes lisataks näiteks (ajakiri). Kui on tarvis märkida tõlkija nime, siis see pannakse artikli või raamatu kirje lõppu kujul "tõlkinud See-ja-see", selle järel võivad tulla ainult leheküljed. Andres 05:42, 9 Jan 2005 (UTC)
Teaduslikes ja poolteaduslikes väljaannetes kasutatakse umbes sellist laadi viiteid:
  • Komm, Peeter ja Vabrik, Alice (1996). Sigade eetika. Sigade ajakiri
  • Komm, Peeter ja Vabrik, Alice (2005). Sigade eetika, raamatus Tainas (2005).
  • Komm, Peeter ja Vabrik, Alice (2006). Sigade eetika. Sõralinn: Sõrakirjastuse AS
  • Tainas, Jaan (toim) (2005). Koduloomade eetika. Sõralinn: Sõramaa
Tegelikult on siin ka variatsioone, näiteks kuidas kasutatakse kursiivi, ja muu säärane. Ühine nimetaja näib aga olevat see, et perekonnanimi kirjutatakse enne eesnime ja nimede taha kirjutatakse aastaarv (kas siis sulgudes või ilma, Akadeemia näiteks sulge ei pane). Minu arust teeb see ka tekstis kirjandusele viitamise suhteliselt loomulikuks (Tainas 2005). Umbes sellist stiili soovitatakse kasutada ka inglise vikis. Viited loetakse üles tähestikulises järjekorras perekonnanimedest lähtuvalt. Kui autor esineb mitu korda, siis pannakse tema teosed kronoloogilisse järjekorda.
Mul ei ole otseselt midagi selle vastu, kui meie viki oma reeglid leiutab. Kui just ainult see, et ma pean oma viiteid ümber tegema hakkama... Priitp 14:42, 9 Jan 2005 (UTC)
Viitamisviisi (Tainas 2005) saab kasutada olenemata sellest, kas teosed on loetletud kronoloogilises järjekorras või autori nime järgi. Kui tegemist on lihtsalt mingit teemat käsitlevate kirjutiste loeteluga, siis on minu meelest kronoloogiline järjestus parem. Võib muidugi ka perekonnanime ettepoole kirjutada, ainult et see teeb lingi lisamise tülikamaks. Mõttekriipsu võib ju ka ära jätta, aga see võimaldab selgemini välja tuua, kes on selle raamatu autor, kus mingi kirjutis sisaldub. Samuti asendab see ingliskeelset "In:". Perekonnanime ja aastaarvu algusesse koondamine on praktiline siis, kui kirjutiste loetelu on pikk ja nendele sageli viidatakse. Minu teada pole seni ainsatki sellist viidet.
Minu meelest piisab sellest, kui ühes artiklis on viited ühtemoodi vormistatud. Ümber teha minu meelest küll mõtet ei ole. Andres 08:14, 10 Jan 2005 (UTC)

[redigeeri] Täpsustusleheküljed

Täpsustuslehekülgede vormistuseeskirjad peaksid ka reeglites sisalduma. Pakun välja sellise variandi:


{{täpsustuslehekülg}}
----

'''...''' on mitmetähenduslik sõna, mis võib tähendada:

*'''[[]]''' on
*...


{{täienda}}

[[Category:Täpsustusleheküljed]]


Lisaks oleks ilus, kui nende artiklite algusest, kus on suunamised muudele tähendustele, tehtaks kah hoopis link täpsustuslehele ja alles sealt siis igale poole edasi. Systeemi mõttes. Selliseid hajutatud suunamisi ei leia ju muidu yleski, täpsustuste kategooriasse nad ei ilmu. --Oop 21:05, 8 Jan 2005 (UTC)

Leian, et täpsustuslehekülje sõnastuse (kohustuslike elementide vahel) peaks vabaks jätma. Piisab nõudest, et sõnastus oleks loogiliselt ja keeleliselt korrektne. Tundub nimelt, et eri olukorrad nõuavad erinevat sõnastust. Peale selle tundub niisugune dikteerimine ahistavana ja loovust allasuruvana. Ma ei näe ka põhjust, miks täpsustuslehekülgede sõnastus peaks olema ühtlustatud.
Peale selle ei ole ma nõus väljapakutud variandiga. Esiteks, sellise sõnastuse puhul peaks märksõna olema jutumärkides, aga see küll soovitav ei ole. Teiseks, märksõna ei pruugi olla sõna, vaid võib koosneda ka mitmest sõnast. Ka juhul, kui on tegemist pärisnimega, on imelik öelda "sõna", kuigi ka nimi on sõna. Peale selle, nimel ei pruugi olla mitut tähendust, kuigi sellega võidakse tähistada mitut asja.
Võib ju parema variandi välja pakkuda. Ma ei mõelnudki seda sõnastust absoluutsena. Tegin selle variandi, sest minu meelest keegi teine ei viitsi reeglite väljatöötamisega tegeleda. Artikkel Vikipeedia:Vikipeedia reeglid on praegu samas seisus kui ta oli viis kuud tagasi kui ma Vikipeediasse tulin ja uustulnukad on meilt korduvalt küsinud, et kus on kirjas need kombed ja reeglid, mida peaks järgima. Kõik kogenud Vikipeedia kasutajad peaksid andma oma panuse nende väljatöötamisse ja olemasoleva kirjapanemisse. Siim 12:21, 9 Jan 2005 (UTC)
Panin vaieldamatud reeglid infolehele kirja. Olen nõus, et reeglitega tuleb tegelda, aga minu isiklik seisukoht on, et täpsustuslehekülgi ei tohiks rohkem reglementeerida. Siis on šanss, et inimesed leiutavad paremaid sõnastusi. Andres 08:03, 10 Jan 2005 (UTC)
Lugesin küll kolm korda, aga ikka ei jõudnud hästi kohale.
kui nende artiklite algusest, kus on suunamised muudele tähendustele, tehtaks kah hoopis link täpsustuslehele
See artikkel ongi ju täpsustusleht, kus on suunamised teistele tähendustele. Kas tuleb teha link iseendale?
Mis asi ei ilmu täpsustuste kategooriasse? Täpsustusleheküljed peaksid seal küll olemas olema. Siim 21:16, 8 Jan 2005 (UTC)

Oop rääkis nendest artiklitest, kus põhimärksõna all on artikkel mingist asjast (nt Murray) ja ühtlasi artikli algused viide täpsustusleheküljele või teistele tähendustele. Seega on need artiklid kahe funktsiooniga - märksõna kohta ja ühtlasi täpsustusleheküljed. See on muide IMHO täielik väärnähtus ja tuleks vikipeediast välja rookida. Probleem on selles et mingit märksõna otsides peaks selle mitmetähenduslikkuse korral sattuma kõigepealt täpsustusleheküljele, lehekülge pealkirjaga nt Murray (täpsustus) ei tea keegi oma loogika põhjal otsida. KS 21:46, 8 Jan 2005 (UTC)

Võimalik, et sul on õigus. Olen isegi mõtelnud, et need "...(täpsustus)" leheküljed teevad asja pisut ebaloogiliseks ehkki vastuargumendina võib öelda, et Vikipeediasse kirjutatakse väga erineva tähtsusega asjadest ja ma usun, et see inimene, kes otsib infot ninasarvikust nimega Murray ehk andestab meile kui satub kõigepealt artiklile, mis räägib pisut tähtsamast ja ajas püsivamast nähtusest, milleks on Austraalia suurim jõgi. Siim 21:55, 8 Jan 2005 (UTC)

Seda küll, ja ma pole kindel kas tolle kena ninasarviku kohta peabki tingimata eraldi artikkel olema. Nii lihtne pole aga asi teiste tähendustega. Sellisel viisil ühe tähenduse esiletõstmine on paratamatult hinnangu andmine asja tähtsuse kohta, sageli vaieldav ja minu arvates seega viki põhimõtetega vastuolus. KS 22:02, 8 Jan 2005 (UTC)

Võiks siis kokku leppida nii, et kasutame "Murray" tüüpi varianti nii vähe kui võimalik, kuid alles peab see vist ikkagi jääma, sest maailmas on näiteks mitmeid linnu, mille nimi on "London" ja Eestis on Norra ja Pariisi küla. Ei ole ju normaalne kui me nad võrdsustame. Siim 22:11, 8 Jan 2005 (UTC)

Jah, päris neist vist ei pääse... KS 22:34, 8 Jan 2005 (UTC)

Pariis on veel eriti paha näide - ilmselt tuleb teha väemalt kaks erinevat täpsustuslehekülge Pariis ja Paris... vb ka veel miskid topeltsuunamised kuskilt Paris, Texas (linn ja film) ja Paris Hilton (modell ja hotell) ... ;) . Ahsoous 23:13, 8 Jan 2005 (UTC)
Pariisiga on suhteliselt lihtne: on kaks eraldi täpsustuslehte "Pariis" ja "Paris", kumbki sisaldab vastava nimekujuga nähtused ja siis veel teiste omad ka. Selle teise sordi asemel võiks kyll panna ainult vastastikused lingid, aga iga inime ei tule selle peale, et otsitavat teisest kontrollida, lihtsam on mõlemad mõlemasse kanda. Hullem on lugu nende lehekylgedega, mille pealkiri on "Asi" ja mis algavad jutuga "Asi on ka Asi2, vaata "Asi2"" jne - juhtumeid, kus kõigi inimeste meelest seostub sõna/nimi automaatselt yhe põhitähendusega ja kõik teised jäävad konnotatsioonideks, on ylimalt vähe. Näide 1: tehti artikkel "Murray", eeldusel, et igale inimesele, kes kuuleb sõna "Murray", tuleb pähe jõgi. Ega ei tule kyll. Mulle meenus see alles pärast artikli lugemist ja mõningat ponnistamist, keskmine eestlane teab aga yldiselt geograafiast veel vähem kui mina (maakaartide kogumine pole lapsepõlvehobina praegugi kuigi levinud, NSVL ajal oli see aga puhtteoreetiline huvi). Loomaaias käiakse meil rohkem kui Austraalias. Näide 2: suurele osale inimestest toob "New York" silme ette tornid, tuled ja muu linnavärgi. Aga kui teha artikkel "New York", hakkab varem või hiljem keegi ikka lärmama, et osariik on sama tähtis. Nii et lihtsam on muidugi vähimagi kahtluse korral teha "Asi" täpsustusleheks, kust on lingid "Asi1", "Asi2" jne. Vähem jama ja ymbertegemist. Eks terve mõistus seab omad piirid, Londoni kallale vast keegi ei lähe. :) --Oop 01:44, 9 Jan 2005 (UTC)
Miks on nii oluline, et kõik täpsustused kajastuksid "Täpsustuslehekülgede" kategoorias? Igatahes ei tee täpsustus lehekülje alguses seda lehekülge veel täpsustusleheküljeks.
On tõesti olemas üks täpsustuslehekülje vormistamise viis, mille puhul täpsustuslehekülg on ühtlasi sisulehekülg. Nimelt eraldatakse mõnikord ühel ja samal leheküljel pikkade kriipsudega mitu samanimelist lühiartiklit. Seda tehakse siis, kui artiklid on nii lühikesed, et neid ei tasu eraldi lehtedele panna. Eesti vikis on selliseid lehekülgi mõni ülsik, inglise vikis on neid rohkem.
Ei ole nõus, et mingit märksõna otsides peame sattuma kohe täpsustusleheküljele. Artiklile, mille pealkirjas on "(täpsustus)", jõutakse samanimeliselt artiklilt, mille pealkirjas puudub "(täpsustus)". Ülalpool on juba selgitatud, miks sellist suunamist tarvis läheb.
Konkreetselt Murray puhul olen nõus, et see peaks küll olema täpsustuslehekülg. Ma lihtsalt ei tahtnud hakata artikli pealkirja ilma teistega nõu pidamata muutma. Artikli pealkiri peaks minu meelest olema "Murray jõgi". Tõsi küll, ka Uus-Meremaal on Murray jõgi, kuid Austraalia oma on kindlalt tuntum. Seega peaksid pealkirjad olema "Murray jõgi" ja Murray jõgi (Uus-Meremaa)".
Kui ei ole selgelt privilegeeritud tähendust, siis peaks tõesti kõigepealt jõudma täpsustusleheküljele. Aga sõnad ja nimed, millele väga sageli viidatakse, peaksid saama artikli, mille pealkirjas puudub sulgudes täpsustus.
Muide, eesti keeles ei ole Texases asuv linn Paris mitte Paris, Texas, vaid lihtsalt Paris, mis asub Texases. Artikli pealkiri peaks olema Paris (Texas). - Ahsoous
Eesti keeles vb et linna nime võibki nii kirjutada, aga see lisab vist segadust veelgi... (filmi nime nii kirjutada ei saa) - Ahsoous
Filmi nime käsitlema artikli pealkirjaks peaks minu meeelest olema Paris, Texas, aga kirjutada tuleb "Paris, Texas", sest see ei ole eesti keel. Eesti keeles ei kirjutata linnade nimesid nii, et riik või haldusüksus koma järel lisatakse. Linna nimi on ju Paris. Ja kui me tahame täpsustada (et eristada näiteks tollest tegelasest, kes Aphroditet kolmest jumalannast kauneimaks pidas ja Trooja sõja põhjustas), siis paneme sulgudesse täpsustuse (Texas). Andres 11:09, 9 Jan 2005 (UTC)
See, et kellelgi võivad olla teised assotsiatsioonid ja keegi lärmama hakkab, ei tähenda minu meelest midagi. Sellistes asjades tuleb hääletada. Minu meelest on fakt, et eestlase jaoks tähendab "Mew York" tavaliselt ikkagi linna ja osariigi kohta ütleb ta "New Yorgi osariik". Seda võib kontrollida hääletustulemuste järgi. Seega ei ole nõus vähimagi kahtluse printsiibiga. Andres 06:12, 9 Jan 2005 (UTC)
mina miskipärast mäletan, et nime tüve käänamisel muuta ei tohiks (ei ole soovitatav, seetõttu arvan et õige peaks olema New Yorki osariik) ... või kehtib see ainult pärisnimede puhul? - Ahsoous 08:27, 9 Jan 2005 (UTC)
Mis ÕS ütleb: kuidas seda nime tuleb käänata? Andres 11:09, 9 Jan 2005 (UTC)

Võiks ehk teha ka sellise reegli, et kui kategooria ja artikli nimi on identsed nt. "Kuuba" ja "Category:Kuuba" peaks artiklile määratav kategooria välja nägema nii: [[Category:Kuuba|*Kuuba]]. Siis oleks kategooria "Kuuba" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Mineraalide loend" peaks olema eristatav üksikuist mineraalidest. Siim 19:11, 30 Jan 2005 (UTC)

Jah. Andres 19:13, 30 Jan 2005 (UTC)
Õigupoolest võiks see tärniasi kuskil kasulike nippide all eraldi kirjas olla. Selle peale igayks ise ei tule, aga mõte on pagana hea. --Oop 08:36, 1 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] "toimeta", "täienda", ja "pooleli" kasutuseeskirjad

Minu arvates võiks reeglitesse selgelt kirja panna selle, et iseendast kirjutatud artikleid Vikipeediasse ei oodata. Sellised üllitised tuleks kustutada. Siim 13:33, 1 Feb 2005 (UTC)

Arvan, et see ei tohiks olla automaatne reegel. Loeb ikkagi artikli sisu. Andres 17:07, 1 Feb 2005 (UTC)
Miks ei tohiks näiteks Mats Traat või Lennart Meri enda kohta artiklit kirjutada? Aga kui kuulus selleks olema peab? Kui artikkel on viisakas ja objektiivne, olgu pealegi. Kui ei ole, võtame käärid ja liimi. (Ja kui keegi nublu kirjutab enda kohta kõik ausalt ära, pole ju tema syy, et meil suurtest sõnameistritest rohkem kirjutatud pole. Tubli nublu.) Endast kirjutatu pole nekroloog, ei pea tingimata kiitus olema. --Oop 22:22, 1 Feb 2005 (UTC)

Vikipeedia artiklid, mida on soovitav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud, võib koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Kas siis ei võigi linki "Vaata ka" alla panna kui põhitekstis juba on viide? Ma arvan, et võib küll. Seda reeglit tuleks minu meelest kohendada. Siim 23:44, 1 Feb 2005 (UTC)

Jah, võib küll, eriti kui artikkel on pikk. Aga üldjuhul see siiski ei ole soovitatav. Ma ei tea, kuidas kohendada.

Kolm tähtsat asja tuleks reeglites fikseerida. Need on mallide "toimeta", "täienda", ja "pooleli" kasutuseeskirjad. Seda pole vaja mitte ainult uutele kasutajatele, vaid ka meile endile, et me asjast ühtmoodi aru saaksime. Minu variant:

[redigeeri] Täienda

Suhteliselt vabalt kasutatav mall, mille võib soovi korral lisada pea kõikide artiklite lõppu. Samas ei ole ta kohustuslikuks elemendiks. Selle malliga on soovitatav varustada väga lühikesed artiklid ehk nupud.

[redigeeri] Pooleli

See on mall, mille lisab artikli autor või toimetaja peamiselt selleks, et vältida redigeerimiskonflikti. Samuti võib selle malli lisaja anda märku sellest, et kavatseb artiklit lähemal ajal täiendada. Seda malli ei tohiks artiklile unustada. Kui enam toimetada ei soovita, tuleks ta asendada malliga "täienda".

[redigeeri] Toimeta

See mall lisatakse artikli päisesse siis, kui artikkel vajaks toimetamist, kuid hetkel seda teha ei jõua või ei oska. See on ühtlasi märguandeks nii teistele potentsiaalsetele toimetajatele kui ka sõnumiks lugejatele, et me ei ole artikli praeguse kujuga rahul. Malli lisajal ei ole kohustust artiklit toimetada. Mall eemaldatakse siis, kui artiklit on toimetatud ja ta vastab Vikipeedia artiklile esitatavatele nõudmistele. Siim 00:06, 2 Feb 2005 (UTC)

Minu meelest ei ole mallil "Täienda" suhteliselt vabalt kasutstavana mõtet, kuna vikipeedia iseenesest eeldab nagunii artiklite täiendamist. Mall peab lugejale midagi teada andma, niisama temaga artiklit "kaunistada" pole vaja. Mina paneksin selle malli artiklitele, mis on silmnähtavalt puudulikud (inglise "stub" kasutus on kah umbes selline). KS 00:25, 2 Feb 2005 (UTC)
Minu meelest tuletab see lugejale meelde, et ta võib sinna midagi lisada ning näitab, et me ei ole artikli mahuga rahul. Praegu on minu meelest nii, et selle puudumine näitab, et kirjutajad leiavad, et rohkem materjali pole enam kuigi hõlpsasti saadaval.
Mallist "Toimeta" saan ma samamoodi aru nagu Siim. Mall "Pooleli" ei ole minu meelest sellest, et vältida redigeerimiskonflikti. Minu meelest on see märk sellest, et artikkel ei ole terviklik. Näiteks on jutustatud kellegi eluloo algus, kuid lõpp on puudu. Arvan, et see mall peab jääma seniks, kuni eluloo lõpp ilmub. Malli "Täienda" tuleks kasutada siis, kui artikkel on ka olemasoleval kujul enam-vähem terviklik. Andres 07:13, 2 Feb 2005 (UTC)
Lähtusin kirjelduste koostamisel sellest kuidas neid minu arust praktikas on kasutatud. Ka mulle tundub, et mallil "täienda" praegusel kujul väga sügavat mõtet ei ole. Ta ongi rohkem artikli kaunistus ja tuletab lugejale meelde, et ta võib artiklit täiendada kui ta sellest teemast midagi teab. See ei pruugi igaühele iseenesestmõistetav olla, et artiklit saab ja võib täiendada. "Täienda" ei ole sama mis "stub". Tal on laiem tähendus, sest mina olen selle malliga varustanud vist kõik oma artiklid. Muidugi võib selle malli tähendust konkretiseerida ja pikematele artiklitele seda enam mitte panna ehk teha ta rohkem "stubi" sarnaseks. Teine võimalus oleks teha ta artikli kohustuslikuks elemendiks, kuid sellel vist ka väga sügavat mõtet ei ole, sest viki artiklid on nagunii täiendatavad.
Mina arvan siiski, et "pooleli" tuleks lisada siis kui artiklit kavatsetakse edasi kirjutada. See, et ilma lõputa biograafiline artikkel on pooleli on ju siililegi selge. Mall annab märku sellest, et autor kavatseb seda lähemal ajal täiendada. Enamik Vikipeedia artiklitest on pooleli, kuid kui see mall neile kõigile lisada muutub ta mõte sama ähmaseks kui mallil "täienda". Minu arvates peaks sel mallil olema hoiatav iseloom. Võibolla peaks ta olema artikli päises ja jõulisem, kuid sel juhul tuleb ta kindlasti eemaldada pärast artikliga tegelemise lõpetamist, sest ta mõjuks ehk liiga räigelt. Praegune "toimeta" mõjub ka üsna jõhkralt, kuid minu arvates on see hea, sest siis teda märgatakse ja tahetakse tast ehk lahti saada. Selleks tuleb, aga artikli toimetamine ette võtta.
"Pooleli" pannakse ju tavaliselt siis, kui pikema artikli kirjutamisel lõpeb aeg või jaks otsa, kuigi kavas on pikemalt kirjutada. Sellisel juhul ei ole aga mingit garantiid, et kirjutamist jätkatakse, sest tuhin võib üle minna. Aga ega artikkel sellepärast vähem pooleli ole, et ta pikka aega pooleli seisab. Kirjutamist võidakse ju kas või aasta pärast jätkata. See aga ei keela teistel artiklit lõpuni kirjutada. Andres 10:42, 2 Feb 2005 (UTC)
Just selle pärast tulebki mall "pooleli" asendada malliga "täienda". Kui teha nii nagu sina pakud muutub nende mallide tähendus ähmasemaks ja kohati kattuvaks. Neil võiks olla konkreetne vahe: üks kutsub täiendama ja teine ütleb, et ära puutu, tegelen sellega. Siim 10:49, 2 Feb 2005 (UTC)
Teeme siis ehk nii: loobume mallist ((pooleli}}, enam seda ei kasuta, ning seal, kus ta kasutatud on, püüame lõpuni kirjutada; teeme uue malli tekstiga, mis võiks kõlada umbes nii: "palun ärge seda artiklit praegu toimetage, oodake, kuni ma lõpetan." Andres 11:02, 2 Feb 2005 (UTC)
Võib-olla tõesti, et see oleks kõige mõistlikum lahendus. See mall peaks siis artikli päises asuma, et ta kohe nähtav oleks. Siim 11:08, 2 Feb 2005 (UTC)
Jah. See mall võiks olla "oodake". Andres 11:51, 2 Feb 2005 (UTC)
Ma arvan, et tuleks jõuda mingile konsensusele, sest neid kirjeldusi on vaja. Kirjeldused ei pea olema väga jäigad. Tuleks proovida välja töötada selline variant, mis enamvähem kõiki rahuldab. Sellisel kujul ei pruugi neist jälle väga palju kasu olla, aga vast on parem kui mitte midagi. Siim 10:34, 2 Feb 2005 (UTC)
"Täienda" osas nõustun KS-ga. Selle peaks panema kohtadesse, kus olemasolev on ilmselgelt puudulik. Ka siis, kui see võhikule nii ei tundugi, võib spetsialist asja teisiti hinnata; sel juhul tuleb lähtuda oma paremast äranägemisest, mis selle malli muidugi nii või teisiti arbitraarseks teeb. Aga mitte väga. Kui tundub, et saaks muidugi täiendada, aga praegusel kujul kannatab ka olla, võib "täienda" ära jätta. Malliga eristatakse ikkagi artikleid, mille täiendamine pakilisem on, neist, mida kahtlemata ikka veel viimistleda annab, aga mis otse selle järele ei kisenda ning inimesi ei eksita.
Mina saan sellest mallist nii aru, et artikkel on palju lühem, kui ta ideaalis peaks olema. Inimesed on harjunud EE-taolise lühientsüklopeediaga ning arvavad, et entsüklopeediaartiklid peavadki olema hästi lühikesed. Meil on siin mõned eeskujulikud artiklid, mida enam täiendada ei oska. Andres 11:58, 2 Feb 2005 (UTC)
"Pooleli" ei ole tõepoolest mitte see asi, millega redigeerimiskonflikti vältida (ehkki selle jaoks võiks ka mingi eraldi marker olla, suur ja punane näiteks). Kindlasti tuleks see panna sellistesse kohtadesse, kus autoril töö päevaks-paariks katki jääb, kuid markerita võib jääda mulje, nagu oleks midagi pahasti. (Kui artikkel niikuinii ilus välja näeb, puudub markeril ju funktsioon.) Elulugude lõppu ei saa ootama jääda, tänapäeval elab mõni ikka kole kaua (kujutage nyyd ette, et Mario Essa artikkel on "pooleli" järgmised 80 aastat, mille jooksul ta ehk midagi silmatorkavat ei teegi - aga võib ka teha). Kui tuhin yle läheb või muudel põhjustel isu kaob, oleks kena ise see mall maha võtta. (Jah, tegelikult oleks selle panemisel kena torgata lihtsalt arutellu märkus, et kes selle sinna pani - aga see läheb vist tylikaks.) Ja kui on näha, et mõni "pooleli" pikemat aega samana seisab, ei keela keegi ju seda kätte võtta ja lõpetada. Ehk on algne äramärkija töökoorma vähendamise eest tänulikki.
"Toimeta" on Siim kenasti ära kirjeldanud.
P.S. Tänu aeglasele yhendusele on diskussioon jõudsalt edasi arenenud, kuni mina pyydsin tulutult oma juttu yles lykata. Lähtusin eespool pigem olemasoleva kirjeldamisest kui mille ärakaotamisest või juurdetekitamisest. Võib kyll, jah, "pooleli" ära jätta ning asemele ainult selle suure ja punase asja tekitada. --Oop 11:47, 2 Feb 2005 (UTC)
Võib-olla siis võiks praeguse malli {täienda} asemele teha kaks malli, millest ühe mõte oleks, et "artiklit võiks täiendada" (selleks võiks praegune mall jääda) ja teine, et "artiklit tuleks tingimata täiendada, sest praegusel kujul sisaldab selgelt liiga vähe". Viimane võiks olla kuidagi pealetükkivamalt kujundatud. Kuigi viimasel juhul muutub pehmem mall siiski sisuliselt artikli kohustuslikuks osaks või heaks tooniks, kuna alati saab paremini - sellisel mallil aga ei näe ma siiski mõtet.
{Pooleli} malli jaoks võiks teha klausli, et kui näiteks kuu aja jooksul pole jätkatud, võib seda käsitleda artiklile sildi külge unustamisena vms ja see millegi muuga asendada (seda on lihtne artikli ajaloost kontrollida). Malli teks oleks informatiivsemaks ehk kujul "artikkel on praegu pooleli, muudatusettepanekud tee palun arutelulehel!" KS 12:04, 2 Feb 2005 (UTC)
Üritan siis otsad kokku võtta.
Senine mall "täienda" jaguneb kaheks. Esimene, mille kujundus ja kõik muu jääb samaks muutub enamvähem artikli kohustuslikuks elemendiks. Tema ülesandeks on julgustada lugejaid artiklit täiendama või informeerima neid sellest, et ka nemad saavad anda oma panuse. Teine, mille nimi tuleb alles välja mõelda on nö nupukeste mall, mis lisatakse väga lühikestele artiklitele, mis hädasti vajaks täiendamist.
Malli "pooleli" enam ei kasuta. Selle asemel teeme pilkupüüdvama malli, mis käib artikli päisesse ja mille nimi on nt. "oota". Selle eesmärgiks on anda märku, et artikliga tegeldakse aktiivselt. Mall ei tohiks artikli päises vedeleda liiga kaua. Kui paar päeva ei ole artikliga tegeldud võib selle maha võtta.
Malli toimeta kirjeldus, nagu ma aru sain probleeme ei valmistanud. Siim 18:54, 2 Feb 2005 (UTC)
Saan aru, et nelja malliga süsteemile põhimõttelisi vastuväiteid pole. Nad tuleks siis reeglitesse kirjutada ja kaks malli ka valmis teha. Mis peaks olema kahe veel tegemata malli nimed? Kas "Oota" ja "Nupuke" sobiks või on paremaid ettepanekuid? Kui keegi on huvitet nende mallide kujundamisest, siis palun väga. Siim 19:16, 8 Feb 2005 (UTC)
Mulle tundub, et "oodake" on loomulikum, sest see on suunatud kõigile. Andres 20:14, 8 Feb 2005 (UTC)

See sõna "nupuke" on pisut naljakas, aga me võime ta siiski kasutusele võtta või on kellegil vastuväiteid? "Nupuke" olekski siis malli nimi, kuid mis tekst sellele mallile kirjutada? Siim 20:10, 11 Feb 2005 (UTC)

"See on väga väike artikkel. Ole kena ja kirjuta ta suuremaks." Malli nimi võib ju ka "nupp" olla, mitte "nupuke". --Oop 20:20, 11 Feb 2005 (UTC)
See Oobi mõte on ka hea. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)
Inglise viki eeskujul võiks kirjutada:
See artikkel on nupuke. Kui tahad Vikipeediat aidata, siis täienda seda.[[Kategooria:Nupukesed]]

Siis tuleks muidugi natuke tagapõhja luua ja kontrollida, kas asi töötab. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)

tegelt võiks selle malli (nupp või nupuke) küll kasutusele võtta (muidugi kui see töötap) - Ahsoous 18:21, 13 Mar 2005 (UTC)

[redigeeri] Taksonid

Mprous juhtis mõni aeg tagasi tähelepanu asjaolule, et bioloogiliste perekonnast kõrgemate taksonite nimede kirjutamisel ladina keeles ei kasutata kursiivi. Ma arvan, et seegi tuleks tegelikult reeglitesse kirja panna ja ühtlustada? Ma pole ka ise sellesse reeglisse kuigi rangelt suhtunud (kuna ka muudes teatmeteostes sellest kinni ei peeta), aga tegelikult võiks. Üritan mingil ajal artiklid üle vaadata ja parandused sisse viia. KS 13:02, 8 Feb 2005 (UTC)

Jah. Andres 13:12, 8 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Võõrad keeled veel

Ma arvan ka veel, et vikipeedia reegleid tuleks täiendada soovitustega mitte-ladinakirjaliste keelte ja kirjade transkriptsiooni/transliteratsiooni kohta. Praegu valitseb minu meelest täielik kaos ja see ei ole mitte viimane asi, milles tuleks korralikult kokku leppida. Kui me tõsist teatmeteost püüame teha, võiks asi ka selles osas ühtne olla ja ka lihtsam toimetada ja kirjutada (tõstsin selle küsimuse kord juba üles, aga ei hakanud pikemalt norima, kuna omal erialalgi toimetamist küllaga). Mingi ühine seisukoht on vist ainult hiina ja korea keeles olemas? KS 15:24, 8 Feb 2005 (UTC)

Mõned keeled on veel selgelt paigas. ÕS ja "Maailma kohanimed" esitavad transkriptsiooni tabelid, mida ka (juhul kui pole teisiti kokku lepitud) tarvitatakse. See kehtib vähemalt kirillitsa, gruusia ja armeenia kirja kohta. Valgevene ja serbia keelt tuleb vaadelda nö. "kahe tähestiku" juhtumina, kus ei kasutata mitte transkriptsiooni, vaid nende keelte ladinatähestikulist nimevormi. Siia tuleb ilmselt arvata ka tatari keel, ehkki tema ladina kirja levikut ja lõplikku kasutuselevõttu püüab ametilik Moskva takistada, on näiteks tatari vikipeedia ladinakirjaline.
Üldiselt on asjad siin paigas ja tervikuna vastavuses eesti keeles kehtivate põhimõtetega. Iseasi on, et vikisse kirjutajad neid reegleid ei tea (kurta, et viimaseid muudetakse, ei maksa) või ei viitsi nimede õigekirja enne kirjutamist kontrollida. - Urmas 18:39, 8 Feb 2005 (UTC)
KS-il on minu meelest õigus, et reeglitest peaks saama täpsemat teavet, vähemalt peaksid seal olema lingid kohtadele, kust saab reegleid näha. Lõpuks peaksid eesti keeles keelemeeste poolt kasutamiseks soovitatud transkriptsioonidest ja transliteratsioonidest saama täieliku teabe ka Vikipeediast enesest.
Minu meelest on meie põhimõtted niisugused: kohanimede puhul lähtuda KNAB-ist ja seal kasutatavatest transkriptsiooni- ja transliteratsioonireeglitest. Erandiks on praeguse seisuga Lõuna-Korea ja Valgevene nimed. Lõuna-Korea puhul ei ole KNAB lihtsalt sündmuste käigule järele jõudnud. Uued nimekujud on meile jõudnud Egoni algatusel. Valgevene nimede puhul toetume Urmase kui Valgevene asjatundja autoriteedile ning kasutame emigratsioonis kasutatavat ladina kirjaviisi. (KNAB kasutab eesti transkriptsiooni). Minu meelest on see poliitilise motivatsiooniga otsus: Urmas leidis, et me ei peaks hoolima praeguses Valgevenes kehtivast omaladinast, sest see on niikuinii ajutine. Peale selle järgime kartograafide eeskuju. Mis puutub ajutisusse, siis ka KNAB-is on ajutisust, sest KNAB järgib kohanimede asjatundjate kokkusaamiste otsuseid. Aga need asjatundjad kipuvad ümber mõtlema. Näiteks teatas Peeter Päll aasta tagasi, et araabiakeelsete nimede transkriptsioon tehakse niikuinii ümber.
Ma olen mitu korda tõstatanud küsimuse, kas me peaksime isikunimede kirjutamisel lähtuma samadest reeglitest nagu kohanimede puhul. Minu meelest Vikipeedia järjekindlus eeldaks seda. See tähendaks muuhulgas, et Jaapani nimede puhul tuleks kasutada pika vokaali märkimiseks rõhtkriipsu (kuigi tavakasutuses dialriitikutest hoidutakse, jaapani omaladina aga näeb ette tsirkumfleksi kasutamise ning viimast kasutab ka näiteks jaapani keelest tõlkija Mall Nukke) ning Kreeka nimedes tuleks kasutada rõhumärki (seda ei tee mitte keegi, ka mitte uuskreeka keelest tõlkijad; aga nende jaoks on küsimus transkriptsiooni valikus, meie aga kasutame transliteratsiooni, mis on kindlasti lubatud). Seega: ma teen ettepaneku, et reegel ütleks, et me lähtuksime isikunimede kitjutamisel kohanimede kirjutamise reeglitest. Kui keegi sellele vastu ei vaidle, võiksime selle reegli kirja panna ning ma hakkan jaapani ja uuskreeka nimede puhul seda järgima ja selle järgimise üle valvama. Mõtlesin ka nõu küsida Kaarina Rein'ilt, aga kui me nii kokku lepime, siis ei ole seda tarvis. Asi läks tungivaks seoses esimestest kaasaegsetest olümpiamängudest kirjutamisega.
Iseenesest sellest, et reeglid on fikseeritud, ei ole aga abi juhul, kui nime algkuju ei ole teada või kirjutaja ei orienteeru algkeeles.
Ah jaa, meil ei ole ka mingit kokkulepet vanakreeka tekstide ladina kirjas edasiandmise kohta. Sellel juhul ei saa minu meelest kasutada kohanimede eeskuju, sest nende puhul kasutatakse transkriptsiooni, mis ei anna keelt täpselt edasi (mõtlen põjiliselt e ja o pikkust; rõhke ei õnnestu täpselt edasi anda, sest ei saa kasutada korraga pikkuse- ja rõhumärke). Artiklis Thales olen kasutanud sellist edasiandmise viisi, mis on võimalikult täpne ning ühtlasi eesti ja vanakreeka hääldust arvestav (kh, mitte ch; u, mitte oy ega ou; ph, mitte f). Kui me lepime kokku teisiti, siis pole mul midagi selle vastu, et seda kokkulepet järgida. Peale selle on mul seal tehnilistel põhjustel (mis nüüdseks on kadunud) rõhtkriipsu asemel tsirkumfleks). Kasutaksin tekstide puhul heameelega kreeka kirja, aga Windowsiga ma ei saa seda teha ja Internet Exploreriga pole seda võimalik lugeda. Andres 20:01, 8 Feb 2005 (UTC)

Noh, lõpp kaduski vist tehniliste probleemide tõttu (aga hea et niigi läks ja muu olemas!).

Lõpp on vist leheküljel "Wikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid". Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Panen siis siia veelkord lühudalt kirja, mis ma asjast arvasin. Üldiselt kõigega nõus, india kirjades paneks ette alapunktiga r asendada ri'ga ja punktiga m n'iga.

Need Sinu ettepanekud on head. Mõtlesin veel järele ja leidsin, et š-i ei saab sisse tuua ainult sel juhul, kui ka ś-i asemele panna š ja j asemele dž. Siis me saamegi vist selle süsteemi, mida Mäll kasutab. Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Heebrea keeles panen ette mitte lähtuda uusheebrea hääldusest, vaid kasutada täht-tähelist transliteratsiooni konsonantide puhul ja vokaalidest kasutada lähendusi-lihtsustusi a, e, i, o, u-ks.

Selle kohta ma ei oska muud öelda kui et see läheb KNAB-ist lahku. Mul ei ole seisukohta, osalt sellepärast, et ma ei orienteeru heebrea keeles piisavalt. Heebrea nimedega on veel üks probleem, nimelt kuidas kirjutada näiteks keskaegsete tegelaste eesnimesid. Ma kasutan praegu sellist lahendust, mille järgi nad oleks "Moše", "Aharon" jne, mitte "Mooses", "Aaron" jne. Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Kreeka keeles panen ette lähtuda ÕSist, lisaks võiks pikkadest vokaalidest kriipsukesega märkida oomega ja eeta. Rõhu suhtes mul kindlat seisukohta pole. Kas tehniliselt oleks võimalik näiteks pikenduskriipsu ja tsirkumfleksi korraga kasutada? KS 08:55, 9 Feb 2005 (UTC)

See ei ole võimalik, sellepärast ma rõhkude märkimisest loobusingi. Mul ei ole ÕS-i käepärast. Kas ma saan õigesti aru, et Sinu ettepanek erineb minu praktikast ainult selle poolest, et 'kh' asemel on ch? Andres 09:14, 9 Feb 2005 (UTC)

Leidsin KS-i kadumaläinud märkused ja vastan nüüd nendele. Andres 09:26, 9 Feb 2005 (UTC)

Ma ei pidanud silmas päris "ladinapärast" kirjaviisi. Mina paneks ette neid juhiseid arvestada, mis nt ÕS annab (Χ- ch, K- k, Υ sisaldavad diftongid oy-ū, ay-au, jne. Nikomakhose eetika näeks ikka kuidagi võõralt välja). Hääldusest tõesti ei saaks lähtuda, sest see oli suurte erinevustega (olgu või see y klassikalises atika dialektis- arvatavasti nii u kui ü parallelselt kasutusel).

Muus osas olen nõus, ainult punktiga tähtede lihtsalt analoogsete punktita tähtedega asendamisel- vahest võiks punktiiga m pigem n olla, ja punktiga r- ri?

Heebrea keeles on kaks võimalust kas lähtuda uusheebrea hääldusest, või traditsioonilisest transliteratsioonist. Mina pakuks pigem viimast, ei tekiks bethi ja wawi vahel segadus. Veel- kui täpsed-korrektsed me püüame olla, kas näiteks Adonai võiks tegelikult Adonāy olla, või on see juuksekarva lõhkiajamine? KS 23:54, 8 2005 (UTC)

Paistab, et see latinisatsioon, mida mina kreeka teksti puhul kasutan, erineb ainult selle poolest, et ma kasutan kh ch asemel ning eeta ja oomega puhul kirjutan kriipsu (teiste vokaalide puhul kriipsu ei kirjuta). Selgitan, et seda ma tahan teha ikkagi ainult teksti edasiandmisel, mitte vanakreeka nimede kirjutamisel eestikeelses tekstis (viimase juhul tuleks järgida ÕS-i). Ma tahaks kindlasti eetat ja oomegat esile tuua. Mis puutub kh-sse, siis sellest olen kergemini nõus loobuma.

Jah, eeta ja oomega koha pealt olen nõus, muid pikki vokaale võiks siiski kriipsuta kirjutada. Kasutasid ka ay au asemel, ja oy u asemel. KS 09:41, 9 Feb 2005 (UTC)

Palun vabandust, ma enam ei mäletanud, mida ma kasutasin, sest ma koostasin selle teksti üsna ammu. Olen nõus, et muude tähtede korral kriipsu pole vaja ning au ja u on parem. Andres 09:55, 9 Feb 2005 (UTC)
Siis paistab et oleme ühel nõul. Rõhumärkideta kirjutamine olekski ju "originaalilähedasem", antiikajal neid kah vist ei märgitud. Kui veel pisiasjadest rääkida, siis iota subscriptum kirjutati vist tol ajal enamasti välja, meie aga võime, ma usun, ta maha vaikida? KS 12:59, 9 Feb 2005 (UTC)
Rõhumärgid võtsid minu teada juba antiikajal kasutusele Aleksandria grammatikud. Siin ei saa minu meelest taga ajada originaali (siis võib tõesti küsida, millist originaali), vaid tuleb lähtuda traditsioonist. Mina pigem märgiksin ka iota subscriptum'i, sest sellel on grammatiline tähendus. Omal ajal murti ka kirikus piike mõne sõnastuse pärast, mis erinesid ainult ühe sellise joota pärast. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)

Jah, võib siis ka välja kirjutada. KS 16:06, 9 Feb 2005 (UTC)

Arvan, et "Adonāy" ei ole juuksekarva lõhkiajamine. Küsimus on ainult selles, kas me kasutaksime niisugust nimekuju igal pool või tooksime selle ära ainult teatmena vastavas artiklis. Peale selle tuleb igal ju hul hoolitseda selle eest, et lugeja teaks, kuidas neid nimesid tuleb hääldada. Andres 09:26, 9 Feb 2005 (UTC)

Siin peaks siis kah kokku leppima. Adonāy (või nt archë) on minu meelest võõrkeelsed sõnad, mitte võõrsõnad ja peaks võimalikult originaalitruult edasi antud olema. Mis hääldusraskustesse puutub, siis me võiks ju hbr. y asemel ka j kasutama hakata. Minul poleks midagi ka selle vastu kui neid reegleid pärisnimede puhul artikli pealkirjades rakendada (ümbersuunamised peavad mõistagi olema), näiteks "Sökratës"? Kohanimede puhul on ju nii tehtud. KS 12:59, 9 Feb 2005 (UTC)
Arvan, et hääldus tuleb vajaduse korral ära tuua selle artikli alguses, kus hääldatav sõna või väljend on märksõnaks. Hääldusraskuste pärst kirjaviisi muutma ei pea. Muidugi tuleb teha ka ümbersuunamised. Kui me lepime mingis transliteratsioonis kokku, siis tuleb seda ka järjekindlalt kasutada (kuid on ka võimalus, et nimede puhul kasutame transkriptsiooni, sõnade puhul transliteratsiooni). täppidega o-d ja e-d kohtan esimest korda. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)

Ptüi, ongi täppidega tulnud, mõtlesin kriipsudega! Nagu Sōkratēs. See minu brauser (Konqueror Linuxiga) näitab neid äravaheytamiseni sarnastena, sorry. KS 16:06, 9 Feb 2005 (UTC)

Jah, et kohanimede kirjaviisiga lahkuminekuid ei tekiks, võiks siis siiski uusheebrea hääldusest lähtuda (st b->v jne). Igatahes kuidagi võiks kokku leppida. KS 09:41, 9 Feb 2005 (UTC)

Põhimõtteliselt võiks KNAB-i aluseks võtta ka uusheebrea isikunimede puhul. Probleemiks on see, et sealgi on mõni täht, mida ei saa teha ega näe. Andres 09:55, 9 Feb 2005 (UTC)
Jah, paistab et kuna teeme võrguentsüklopeediat, peame eelkõige juba tehnilistel põhjustel oma süsteemi ja kindlad vasted kokku leppima, üks-ühele kuskilt üle võtta ei saa, küll aga eeskujuks võtta. KS 12:59, 9 Feb 2005 (UTC)
Need tehnilised raskused on siiski ajutised, sest operatsioonisüsteeme ja brausereid täiustatakse pidevalt. Kui ilmuvad uued võimalused, võime oma kokkuleppeid muuta. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)
KS, palun tee algust reeglite projektide kirjapanemisega, kui Sa viitsid. See oleks tähtis töö, aga mina ei viitsiks praegu seda ette võtta. Andres 15:20, 9 Feb 2005 (UTC)
Olgu, mina siin lärmi tegema hakkasin, püüan siis ka esialgse variandi kirja panna. KS 16:06, 9 Feb 2005 (UTC)

Lappasin just Mälli ("Nulli ja lõpmatuse vahel"), kes sanskriti nimedes teisendab enam-vähem kõik muu, kuid säilitab pikad vokaalid ning avastasin, et tal on kyll Bihar, aga Nālanda. Britannica ytleb jälle Bihār. Meil pole India kohanimedes kuskil yhtki pikendusmärki. ÕS'99 ei arva sanskritist yldse midagi. Kuhu pikendused said ja miks? --Oop 10:50, 18 Feb 2005 (UTC)

India kohanimede puhul kasutatakse ingliskeelseid nimesid. Pealegi ei ole need sanskritikeelsed, ning eri kohalikes keeltes on nimed sageli erinevad. Andres 11:36, 18 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Tähestikujärjekord

Veel üks asi tuli meelde: kirja peaks panema ka tähestike järjekorra, mida kasutame (nt loendites alatihti on see probleem). Kus asub å jne. Mingi praktika on küll juba kasutusel, aga sellegi võiks fikseerida. Kui nüüd viiruste loendit hakkan tegema, tulevad sinna veel kreeka tähed sisse... KS 16:22, 9 Feb 2005 (UTC)

Jah. Minu meelest tuleb ladina tähtede puhul lähtuda eesti tähestiku võõrtähtedega variandist (sama, mis meil igal pool on), need tähed, mida tähestikus ei ole, tuleb samastada vastavate diakriitikuteta tähtedega, islandi tähed samastada ð dh-ga,

þ th-ga ja æ ae-ga. Nende omavahelises järjestuses olgu tavalised tähed eespool. Kreeka tähtede puhul tuleb kokku leppida, kas panna kreeka tähed kõige ette, kõige taha või samastada α "alfa"-ga. Ise eelistan esimest varianti. Kõige ees võiksid olla numbrid, siis muud märgid ja kreeka tähed. Muud märgid võiks panna sellesse järjekorda, millesse arvuti nad paneb. Andres 17:28, 9 Feb 2005 (UTC)

Euroopas kasutatavatest keeltest on muidugi hollandi keeles ilus armas täht 'IJ' (hollandi tähestiku 27. täht ....X, Y, Z, IJ) - Ahsoous 18:10, 11 Feb 2005 (UTC)
Jah, aga eesti keeles me kohtleme seda nagu täheühendit. Andres 18:42, 11 Feb 2005 (UTC)
muidugi kui võtan kätte ja kirjutan kasutades õiget sümbolit vastavalt IJ ja ij, (näiteks IJmuiden, tekib analoogiline olukord nagu tähega ə (Gəncə) - Ahsoous
tegelikult tuleb välja, et ei teki sest miskil põhjusel viki tarkvara teisendab selle ise kaheks eraldi täheks - Ahsoous sorry eksisin, ei teisenda - nii probla on (A)
Ükskõik kas kasutatud on "IJ" või "IJ", tähestiku järjekorda me paneme ju käsitsi. Andres 19:22, 11 Feb 2005 (UTC)
Loetelusse küll, aga mitte kategooriasse ... - Ahsoous 19:45, 11 Feb 2005 (UTC)
Noh, kategooria ei oska eesti tähtigi õigesti ritta panna. Sellega ei saa enne midagi teha, kui programmi on täiustatud. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)
Ka kategooriasse saab artikli panna täpselt õigesse kohta. Kategooria nime järgi tuleb nurksulgudesse panna lisaks püstkriips ja selle järgi kategooria jaoks soovitud artikli pealkiri. - Urmas 20:22, 11 Feb 2005 (UTC)
praegusel ajal on see ainult poolenisti õige -Š tähtki ei ole kategooriates õiges kohas tähestikus... ehk kunagi küll laheneb... - Ahsoous
Olen ka selle peale mõelnud, aga ma ei kujuta ette, kuidas selle abil saab tähti õigesse järjekorda panna. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Peapööritus edusammudest

Minu jaoks on juba kohanimedegagi liiale mindud. St, võimalikult originaalilähedane variant on tore ja tuleb muidugi kirja panna, aga et ka keegi muu peale sumeri, akkadi ja elami keele oskajate (neid viimaseid on Eestis täpselt null) kah võiks midagi Mesopotaamia ajaloost või mytoloogiast arvata, peab võimaldama ka paralleelset lihtsustatud, traditsioonilist kirjaviisi. (Umbes nagu Asalluhi, täpiga s-i ja kaarega h asemel, millest viimast Vikis niikuinii kirjutada ei saa.) Sokratesele kriipsude pealejoonistamine on jõle vahva, aga kellelgi peale kõige suuremate ortograafiaentusiastide ei pysi niimoodi meeles, kellele nyyd mingi kriips teha tuli ja kellele mitte. Tõlgin praegu yht (järjekordset) filosoofialeksikoni ja mul on sellegagi tegemist, et teha vahet, millise tegelase puhul tuleks kasutada ladina ja millise puhul kreeka vormi (ehk siis -us või -os), kas Pythagorase naise nimi (kellest, muuseas, praktiliselt mitte kuskil ei räägita) oli ikka Theano ja Aristotelese omal Pythias (või on õiged mingid indoeuroopa kontekstis naiselikumad vormid, nt Pythia) ning kuidas kirjutatakse pinyinis neid Hiina filosoofe, keda ei maini ykski eestikeelne Hiina-teemaline raamat (mis on kah kõik ebausaldusväärsed). Raamatu on kokku käkkinud tuntud leksikoniautor, kes ajab Amphiluse segi Pamphilusega ning kirjutab Eriugena asemel millegipärast "Eriguena". Kui ma pean selle kõige juures veel lennult sanskriti ja vanakreeka diakriitika omandama, lähen ma hulluks. Ja mina saan kummaliste keeltega palju paremini läbi kui tavalugeja. Nii et palun jahtuge vahetevahel maha ja mõelge kasutuskõlblikkuse peale kah; niikuinii oleme juba seisus, kus Havai ei lingi absoluutselt mitte kuhugi, ehkki selle nimega silmas peetava asjanduse kohta on artikkel olemas. Sökrätës, phäh. --Oop 16:51, 11 Feb 2005 (UTC)

Ümbersuunamised tuleb igal juhul teha. Aristotelese naine oli Pythias, Pythagorase naine Theano Krotonist. Vanakreeka nimedele me kriipse ega treemasid ei pane. Lihtsustatud kirjaviisi me püüamegi välja töötada. Andres 17:59, 11 Feb 2005 (UTC)
Aitäh kreeka eest. Naistega pole muidugi asi nii lihtne kui arvata võiks, eri allikad ytlevad erinevad nimekujud, aga enamik ei ole sellistes pisiasjades lihtsalt väga järjekindlad. Eesti keelega seostumatute tähemärkide (tagurpidi e-d jms) kasutamise kohta artiklipealkirjades on mul niikuinii oma arvamus, aga ma hoian selle enda teada. Niikuinii on minu jaoks kõige parem see veeb, mida ka Lynxiga kätte saab, nii et kyllap ma olen arhailine. :) --Oop 18:28, 11 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] "Kokkuleppimisel"

Eestikeelse Vikipeedia reeglid on kokkuleppimisel kasutajate poolt

Mis sellega öelda tahetakse. Reeglid on minu teada kokkulepitud mitte kokkuleppimisel. Siim 19:48, 11 Feb 2005 (UTC)

Me võime seda teksti nüüd muuta, sest meil on reegleid palju rohkem. On aga ka hulk asju, mis meil on kokku leppimata. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Arhiveerimine

See lehekülg läheb liiga pikaks, peaks arhiveerima hakata. Mõned arutelud võivad ehk ka eraldi lehekülgedele minna. Andres 20:36, 11 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Biograafiad

Biograafilistele artiklite koostamine on meil küll käest ära. Tuleb välja töötada mingi reeglistik mida järgida. Pakun välja mõned reeglid, mida võiks järgida:

[redigeeri] Pilt

Biograafilistes artiklites peaks pilt olema paremal ülanurgas ning tema soovitatav laius oleks 300 pikslit.

Pildile võiks pakkuda laiusvahemiku, mille 'ülemine' piir oleks 300px. Teise ettepanekuga samuti nõus. - Urmas 10:50, 27 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Kategooriad

Tuleks lisada vähemalt kaks kategooriat. Esimene oleks seotud riigiga. Näiteks "Prantsusmaa inimesed". Vajadusel võib neid kategooriaid olla ka mitu. Erandjuhul, kui ei oska või ei saa sellist kategooriat määrata, võib ta ka ära jätta. Kui artikleid tuleb rohkem, võib kategooriaid hakata täpsustama. Näiteks sellist kategooriat, nagu "Eesti inimesed" pole enam vaja. Selle asemel on "Eesti sportlased", "Eesti poliitikud" jne, mis on ise juba kat. "Eesti inimesed" allkategooriateks. Teine kategooria oleks seotud tegevusalaga nt. "Jalgpallurid", "Füüsikud" jne.

Kategooriad võiks välja näha umbes nii:

[[Kategooria:Prantsusmaa inimesed|Zidane, Zinedine]]
[[Kategooria:Jalgpallurid|Zidane, Zinedine]]
Siim 09:44, 27 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Mallid

Pakun välja mallidele mõned lisad (tegin need ka ära, et neid saaks vaadata).

{{Täiendan}}

Juhul, kui autor plaanib ise täiendada artiklit.

{{Mustand}}

Juhul, kui artikkel on alles mustand ja võib sisaldada vigu.

{{MustandLõpp}}

Lõpud võiks olla selleks, et oleks võimalik määratleda kindlat osa artiklist. Seda selleks, et pikkade artiklite ees olev silt ei oleks eksitav.

{{Vaidlustatud}}

Juhul, kui artikkel on vaidlustatud.

{{VaidlustatudLõpp}}

Juhul, kui ainult osa artiklist on vaidlustatud.

{{Toimetan}}

Juhul, kui autor plaanib ise edasi toimetada -- võimalik, et artikkel vastasel korral kustutatakse, nagu paljude lehekülgede arutelulehed näitavad, et on tehtud.

{{Kavandan}}

Juhul, kui tegu on mustandiga, mida autor ise jätkab -- sellisel juhul ei ole vaja kustutada (kui tegu on lihtsalt mustandiga, võib see sisaldada mingit kogust jätkajale väga olulist informatsiooni; kui artikkel on kavandamisjärgus, siis võiks ta alles jääda ka siis, kui ta maha võetaks juhul, kui autor ise ei jätka).--Tvali 17:57, 13 Mar 2005 (UTC)

Teine asi, et võiks olla vastavad mallid ka alajaotuste kohta. Alajaotuste omad ei peaks olema nii silmatorkavad ja suured ...võiksin ka need ise mingil kujul valmis teha, aga ei tahaks teha enne põhjalikumat arutelu.--Tvali 17:57, 13 Mar 2005 (UTC)

Minu meelest on vaja ainult malli "vaidlustatud". Mallid peavad kujunema välja loomulikul teel, ehk siis nad on mõeldud asendama teatud tüüpilisi lauseid nagu "vajab täiendamist", "artikli sisu on vaidlustatud" jms, mis kipuvad paljudes artiklites esinema. Mallide kasutamine peaks olema suhteliselt lihtsalt selgeksõpitav, et ka uued Vikipeedia autorid süsteemi valutumalt selgeks saaksid. Ainult osa artiklist hõlmavad mallid ei ole minu meelest hea mõte. Kui artiklis on vaidlustatud koht, siis on artikkel vaidlustatud ja kõik, süsteem lihtne ja loogiline. Me peame kõigepealt leppima kokku mallide "oodake" ja "täienda" kasutuseeskirjades. Need on ammu kasutusel olevad mallid, kuid nende kasutuseeskirja ei ole siiani olemas, st. ei ole reeglites fikseeritud. Siim 16:26, 14 Mar 2005 (UTC)

Miks on siin kategooria "Nupukesed"? Andres 18:12, 13 Mar 2005 (UTC)


[redigeeri] Mall: kontrolli

Oleks vaja ühte malli-nuppu, mida panna faktide või väidete juurde, mis vajaksid kontrollimist või siis täpsustamist. Alati ei ole aega või võimalust kõike korraga üle kontrollida ja nii võib ebatäpsus lõpuks lihtsalt sisse unuda. - Urmas 21:25, 15 Mar 2005 (UTC)

siin oleks esialgne variant. See on siis testi mall

Kontrolli malli Test

tekst enne maa tiirleb ümber kuu Pilt:Exl mark 7x11.png See vajab üle kontrollimist või täpsustamist. see on tõestud. tekst pärast


Lahtised küsimused on nüüd:
  • tekst mallis?
  • Malli nimi?
  • Kas äkki peaks mall olema hoopis nii et kontrollimist vajav tekst läheb parameetrina malli ja siis mall teeb teksti punaseks näiteks ja hiirega teksti peale minnes tuleb tekst a la "See väide vajab kontrollimist!"?
Maakera on ümmargune ja tiirleb ümber kuu. ja muu tekst jätkub.
  • Kas lisada ka mingisugune kategooria sinna malli, nii et kõik sellised "küsimus märgiga" artiklid oleks lihtsalt leitavad?
--TarmoK 09:20, 16 Mar 2005 (UTC)
Mulle meeldib mall sellisena. Lühendasin kirja See vajab kontrollimist! sõna 'väide' võrra - sobib siis ka faktide jaoks tarvitada. Malli pealkiri peaks olema kena ja võimalusel ka lühike - näiteks "?", kui selline pealkiri tehn. tekitatav on. - Urmas 07:43, 17 Mar 2005 (UTC)
Küsimärk on minu arustliiga lühike pealkirjaks (ei teagi kas ka tehniliselt on võimalik), malliga vähem kursis inimesele võib jääda lahtiseks et mida see küsimärk nüüd ikka täpselt tähendab.
hea oleks kuulda lisa arvamusi ja eriti kas lisada ka kategooria, enne kui see "ametlikuks" muuta.
siin nüüd malliga mitte nii tõese väite näide, kus kontrollimist vajav osa on parameetriks mallile --TarmoK 17:31, 17 Mar 2005 (UTC)
Ehk malli nimeks "Kas"? Ilma küsimärgita. Ehk siis {{kas|Maa tiirleb ümber Kuu}}. - Urmas 17:43, 17 Mar 2005 (UTC)
Tegin nüüd nii, et "Mall:Kontrolli" on n.ö peamall ja "Mall:Kas" on suunatud sinna, niimoodi võib kasutada mõlemaid malli kutsumisi.
Sinna mallile oleks minu arust hea lisada ka kategooria, siis lihtne üles leida selliseid lehekülgi mis vajavad kõrgendatud tähelepanu. Soomlaste vikis nägin veel sellist kavalat nõksu et kategoriseeritakse ajaliselt viimase muudatuse järgi (vt  :fi:Template:Minitynkä), niimoodi on lihtne näha kui mõnda artilisse jääb "tolmu koguma". Millised arvamusi on teistel? --TarmoK 13:21, 26 Mar 2005 (UTC)

[redigeeri] Mallide nimekiri

Kas eesti wikis on olemas tehtud vikipeedia mallide loetelu? Otsisin erilehekülgede hulgast (näiteks piltide nimekiri ju on) aga ei leidnud. --Boy 21:15, 17 Mar 2005 (UTC)

Selleks on Vikipeedia:MediaWiki lehekülgede loend, millele saab ka kategooriast "Vikipeedia". - Urmas 21:20, 17 Mar 2005 (UTC)

Täpsustuseks et see Vikipeedia:MediaWiki lehekülgede loend on siis käsitsi ülal peetav ja tundub et mitte kõigile ei meenu sinna lisada uusi malle.
Kui soovid näha kõiki malle mis siin Vikipeedias on siis mine riistakastist "Erileheküljed" lehele, sealt "Kõik artiklid" ja siis vali ülevalt "Mall" ("Choose namespace"), otse link on siin --TarmoK 21:37, 17 Mar 2005 (UTC)

[redigeeri] Täienda ja Toimeta mallidele kategooriad

Ettepanek: Lisada "Täienda" ja "Toimeta" mallidele redigeerimis ajast sõltuvad kategooriad, niimoodi saab "loendi" artiklitest mis ootavad toimetamist/täiendamist ja on näha millised on oodanud seda kauem.

kood oleks selline

[[Category:Täiendamist ootavad ({{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}})|{{PAGENAME}}]]
[[Category:Toimetamist ootavad ({{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}})|{{PAGENAME}}]]

ja need kategooriad ("Täiendamist ootavad (märts 2005)" ja "Toimetamist ootavad (märts 2005)", kuunimi/aasta uueneb iga redigeerimisega) võiksid olla Category:Vikipeedia alamkategooriad (või siis seal oma alamkategooria sellistele tähelepanu ootavatele artiklitele).

selline lähenemine jäi silma soome vikist (fi:Template:Minitynkä)) ja minu arust on see hea moodus ülevaate saamiseks n.ö. TODO listist. --TarmoK 11:58, 8 Apr 2005 (UTC)

Toimetamist ootavatega võiks seda teha vist küll - aga need täiendamist ootavad on nii piisavalt eri mahuga artiklid, et kas nende juurde seda vaja on, on vb küsitav - võib-olla, et oleks aeg siin kusagil vahepeal väljapakutud malli Nupp kasutuselevõtuks, kuhu selline kategooria kindlasti sobiks... - Ahsoous
Lisasin sinna "Toimeta" mallile selle kategooria "Toimetamist ootavad ..." kategooria, mis on Kategooria:Toimetamist ootavad alamkategooria. Nüüd kui artiklile lisatakse "toimeta" mall tuleb see artikkel ka sinna kategooriasse. Kui artiklite redigeeritakse, kuid malli ei eemaldata, uueneb kategooria (kui kuu on muutunud), sama lugu ka olemasolevate artiklitega.
Vaatame kuidas see liikuma läheb. --TarmoK 12:49, 20 Apr 2005 (UTC)

[redigeeri] Artiklid samanimeliste kategooriatega

Praegu on reegel, et kui on artikkel Muusika ja Kategooria:Muusika, siis artiklis tuleb sortimisvõtmena (on see vastav termin?) kasutada *Muusika - kuid sel juhul ilmub see kategoorias tärni alla. Kas ei oleks parem kasutada " Muusika" (ehk siis tühikut), kuna siis ilmub artikkel kategooria algusesse, mitte ühegi pealkirja alla? Võrdluseks Kategooria:Kuuba ja Kategooria:Muusika (kus ma prooviks selle muudatuse tegin). Peep 11:58, 19 august 2005 (UTC)

Jah, see on parem. Andres 26. august 2005, kell 10.58 (UTC)
Kas võib siis artiklisse muudatuse teha? Või oodata teiste arvamusi. Peep 26. august 2005, kell 11.12 (UTC)
Tuleks pisut oodata, kas kellelgi on vastuväiteid. Andres 26. august 2005, kell 11.53 (UTC)
ääremärkus: tegelikult võib rahulikult kirjutada artiklisse Muusika [[Kategooria:Muusika| ]], antud juhul ei ole vaja artikli pealkirja uuesti korrata (ka siis kui seda * alla tahaks järjestada pole selle järgi vajadust). - Ahsoous 26. august 2005, kell 12.03 (UTC)
Oled kindel et kui kategooria all on mitu sama võtmega artiklit, siis sorteeritakse need tähestiku järjekorras? Peep 26. august 2005, kell 12.23 (UTC)
Jah (siin on miskid probleemid tähtedega š ja ž ning muud eksootilised asjakesed, aga muidu küll, btv ma loodan, et tyhik ikka paistab välja) - Ahsoous 26. august 2005, kell 12.27 (UTC)
Mis probleeme pead silmas? see et need tulevad peale XY jne? see tuleb vaid sellest et sorteerimine ei käi eesti tähestiku järgi. programmi jaoks on need eri sümbolid ja ja minu arusaamist/mäletamist mööda lähevad ASCII/ANSI koodi järgi --TarmoK 26. august 2005, kell 12.41 (UTC)
Sedasamust jah... aga nu see pole mitte siinse arutelu põhiteema Ahsoous 26. august 2005, kell 13.15 (UTC)
Kus kohas peab tühik välja paistma? Peep 26. august 2005, kell 12.37 (UTC)
Ma mõtlesin, seda püstkriipsu järel olevat... aga sul arusaamisprobleemi vist ei olnud - Ahsoous 26. august 2005, kell 13.15 (UTC)

Aastate juures on see variant kasutusel, isiklikult meeldib selline variant rohkem. Oleks hea kui keegi oskaks kinnitada et tarkvara ei muutu üks päev "targaks" ja ei eemalda selliseid tühikuid ja tulemusena "kukub" artikkel sinna teiste vahele.

Ahsoouse ääremärkusest: parem on kopeerida see artikli nimi sinna järele, sest kui kat-is on rohkem kui üks artikkel mis peaks seal ees olema siis on selgem milline see järjestus tuleb. --TarmoK 26. august 2005, kell 12.41 (UTC)

Kui artikli enda pealkirjade järjestada pole miskit vahet, kas see sõna seal nüüd kirjas on või mitte, aga probleemid tekivad kui on vaja ka miski muu pealkirjaga artikkel samuti kuskile etteotsa saada ja selle artikli pealkiri on tähestikus eespool kui selle artikli pealkiri, mis ilmselt peab esimene olema ja siin ei aita ka see, et nüüd need artiklite pealkirjad kirjutada... - Ahsoous 26. august 2005, kell 13.11 (UTC)

Selline märkus, et ingliskeelses vikis kasutatakse laialdaselt tühikut, nii et selle süsteemi kadumise ohtu ei ole. Peep 26. august 2005, kell 12.48 (UTC)

[redigeeri] Märksõnade tõlked

Kas on olemas mingid kokkulepped või vähemalt üldine stiil, kuidas kirjutada teistest keeltest märksõnu? Näiteks "Anarhia (kreeka k αναρχία võimuta, võimuvaba, ilma valitsemiseta)" - kas tuleks kirjutada "kreeka keeles", "kreeka k", "kr. k.", või veel midagi muud? Ja kas keele nimi peaks olema link. Peep 26. august 2005, kell 09.27 (UTC)

On küll. Kui tuuakse ära lihtsalt võõrkeelne termin sama asja kohta: siis tuleb kirjutada stiilis: (inglise keeles set). Kui tuuakse ära sõna päritolu, siis tuleb kirjutada stiilis: (inglise sõnast set). (Mõlemal juhul võib "sõna" asemel olla "väljend" vms.) Vanakreeka päritolu sõnade puhul oleme kirjutanud (kreeka sõnast). Vanakreeka keeles oleks eelistatav transkriptsioon, sest umbes pooltel juhtudel ei saa neid kreeka tähtedega õigesti kasutada. Näiteks antud juhul puudub võimalus kasutada spiritus lenis't. SEe sõna, mis kirjas on, on küll korrektne uuskreeka keeles, kuid sõna ei ole võetud uuskreeka keelest. Veel: tähendused kirjutatakse ülakomade vahel. Lühendeid ja märke mitte kasutada. Niisiis tuleks kirjutada:

Anarhia (kreeka sõnast anarchia 'võimu- või valitsemisevaba olukord') ...

Äkki kirjutaks selle põhiartiklisse soovitusena? Või sobib see juba ametliku reegli staatusesse? Peep 26. august 2005, kell 12.35 (UTC)
Seda ei ole reeglina kehtestatud, kuid seda on tegelikult järgitud. Alguses ongi öeldud, et reeglistik kajastab ka faktiliselt järgitud reegleid. Andres 26. august 2005, kell 12.56 (UTC)

[redigeeri] "Välislink"

Minu arust võiks öelda, et alaosa nimi peaks olema alati "Välislingid", mitte "Välislink", isegi kui on ainult üks link - esiteks, see tekitaks toimetajatele ainult rohkem tööd, kui mõni link juurde ilmub; teiseks - see kõlab alaosa nimena veidralt. Peep 26. august 2005, kell 10.24 (UTC)

Jah, see oleks vist mõistlik. Aga on ka inimesi, kellele see pole vastuvõetav. Andres 26. august 2005, kell 10.59 (UTC)

Neile ma ütleks nii - alaosa "Välislingid" näitab mitte selle alaosa sisu, vaid selle funktsiooni. Peep 26. august 2005, kell 12.31 (UTC)

See on kuidas võtta. Mõlemal on omamoodi õigus. Andres 26. august 2005, kell 12.57 (UTC)

Üks tugev argument "välislink" vastu on see, et kui keegi lisab sinna alla mõne lingi, siis enamasti ei märgata ka pealkirja ära muuta. Üpris palju olen juba näinud selliseid artikleid, kus on alaosa "Välislink" ning seal kuhi linke. Peep 14. september 2005, kell 18.59 (UTC)

[redigeeri] Artiklist Arutelu:Vikipeedia reeglid kopeeritud arutelu

Me ei ole kokku leppinud suure ja väikese algustähe kasutamises. Teen ettepaneku kirjutada Eesti Entsüklopeedia eeskujul märksõna artikli alguses väikese algustähega juhul, kui lause sees kirjutatakse see väikses algustähega. See on tähtis eriti sellepärast, et artiklite pealkirjad suure ja väikese algustähe vahel vahet ei tee. Eraldiseisvad viited artiklitele võiksid tõesti olla suure algustähega, nagu Sina ette paned. Andres

EE-s on märksõna eraldi, mitte lause sees, nii et väike algustäht ei sega. Wikipedias aga on parem (loetavam, lugejasõbralikum), kui artikkel algab märksõna sisaldava lausega, mitte eraldi seisva märksõnaga (sest märksõna on juba artikli pealkirjas), ja lause alguses ei ole minu arust võimalik kasutada väikest algustähte. Eerik

Ma olen sellega nõus, kuid tingimusel, et märksõna saab artikli pealkirjas olla väikese algustähega (kuskilt peab näha olema, kas see kirjutatakse väikese või suure tähega). Seni see nii ei ole. Peale selle, lause jääb lauseks ka juhul, kui ta algab väikese tähega. Andres

Programm ei luba vist kasutada pealkirjas väikest algustähte. Konverteerimisel paneb ta automaatselt suure algustähe. Probleemi lahendamiseks võiks näiteks kasutada märksõna artikli sees (ja lause sees). See näitaks lugejale milline algustäht peab olema ja nii ei oleks vaja artikli esimest lauset väikese tähega alustada (mis oleks täiesti vastuolus kehtivate reeglitega). Eerik

Kas ka uus programm ei võimalda märksõnas väikesi algustähti? Sel juhul peaks ehk olema võimalik programmi muuta. Jah, olen nõus, et väikese algustähega alustamine on reeglitevastane, kuigi entsüklopeediaartikli vormistust võib võtta tinglikuna. Aga minu meelest on veel karjuvamalt reeglitevastane iga sõna alustamine suure tähega artikli pealkirjas. Sõna viimine lause sisse oleks õigekirja seisukohast tõesti lahendus, kuid sisuliselt oleks enamasti kõige loomulikum lause alustamine märksõnaga. Tõsi küll, teksti edasi lugedes leiab enamasti tõesti õige kirjutusviisi. Eelistatav oleks siiski, et õiget kirjutusviisi ei tuleks kaugelt otsida. Prantsuse keeles on asi palju lihtsam, sest esimest lauset saab alustada artikliga. Hea küll, ma loobun siis esialgu väikese algustähe kasutamisest lause alguses. Andres

Uus programm ei luba pealkirja esimeses sõnas väikesi algustähti, aga järgmistes sõnades küll, ja see on tõesti oluline parandus. Eerik

Võib-olla peaks nimede häälduse andmisel piirduma eestipärase häälduskujuga ming kasutama kooloni asemel tähe kordamist? Andres

[redigeeri] Välislinkide kirjeldus

Ehk peaks kirja panema soovituse, et välislinkidel võiksid olla mingid kirjeldused, et lugeja teaks, mida ta vaatab? Ja sinna juurde näide.

Võrdle [1] ja [2]. Peep 28. august 2005, kell 20.15 (UTC)

Vaata Vikipeedia:Käimasolevate arutelude loend. On jutuks olnud, kuid ... aeg --TarmoK 9. september 2005, kell 08.20 (UTC)
Minu meelest pidi keegi näite peal demonstreerima, kuidas välislinkide kirjeldamine peaks käima. Andres 9. september 2005, kell 21.43 (UTC)

[redigeeri] Artiklite nimetamine

Kas artiklite nimed ja termin artikli tekstis peaks olema mitmuses või ainsuses? Näiteks artiklid Lepton, Elementaarosakesed ja Kvargid - mulle meeldiks küll, kui need oleksid ainsuses. Peep 9. september 2005, kell 07.39 (UTC)

Artikli pealkiri võiks vastata selle sisule. Kui artikkel jutustab mitmest elementaarosakesest, siis võiks ka pealkiri olla mitmuses. Priitp 9. september 2005, kell 08.33 (UTC)
Artikkel räägib sellest, mis on elementaarosake ("mateeria kõige väiksem vabalt esinev koostisosa"), ja siis loetleb elementaarosakesi.
Inglise vikist näiteid: en:Elementary particles, en:Tools (mõlemad on ümbersuunamised ainsuses artikli peale). Peep 9. september 2005, kell 08.41 (UTC)
Inglise vikis on selline konventsioon, et kõik pealkirjad kirjutatakse ainsuses. See põhineb ingliskeelse teatmekirjanduse definitsioonil, mis omakorda põhineb inglise keele paindlikkusel, mis võimaldab kasutada selliseid elegantseid väljendeid nagu any of.
Me oleme seda küsimust kunagi ka põgusalt puudutanud. Minu meelest tuleb lähtuda sellest, kuidas on loomulikum mõistet defineerida, ainsuses või mitmuses. Loomulikult on ka piirjuhtumeid. Antud juhul jätaks ainsus minu meelest mulje, nagu oleks ainult üht liiki elementaarosakesi. Andres 9. september 2005, kell 20.02 (UTC)

[redigeeri] Alamkategooriate sorteerimine

Kas mingi kategooria teemaga lähedalt seotud alamkategooria sortimisvõti peaks olema tärn/tühik, või peaks see puuduma? Kui näiteks kõik füüsika alamharude kategooriad oleksid füüsika kategoorias tühikuga, siis kaoks ära sortimisvõtme eksisteerimise mõte - et kategooriast leiaks kiiresti midagi üles. Minu arust peaks see tärni/tühiku reegel käima ainult artiklite kohta. Peep 20. september 2005, kell 12.48 (UTC)

Pooldan kategoriseerimist nii, nagu on näha kategoorias "Geograafia". On parem kui alamteadused on eraldatud ja neid ei pea kivide ja vulkaanide vahelt otsima. Ülevaatlikkus sellest ainult võidab. Pealegi on nad endiselt tähestikulises järjekorras, kuid on kaks tähestikulist järjekorda. Üks topograafiale, hüdroloogiale jne. Teine aga rändrahnudele, vulkaanidele jne. Siim 20. september 2005, kell 12.52 (UTC)
Füüsika kategooriat vaadates paistis asi hoopis teistsugusena, kuid Geograafia all näeb see hea välja. Nii et ma muudan oma arvamust, jätta nii nagu on (alamharud tühiku järgi sorteerida). Las arutelu jääb siiski lahti. Peep 20. september 2005, kell 13.13 (UTC)

[redigeeri] Artikli alguses täpsustamine

Artikli alguses olevatel "teiste tähenduste kohta vaata.." jne. sõnumitel võiks olla ühtne stiil. Mina olen kasutanud stiili

See artikkel räägib sellest. Tolle tähenduse kohta vaata artiklist too.

nagu inglise vikis, kuid paistab, et Andres, TarmoK ja võib-olla ka teised on kasutanud stiili

See artikkel räägib..

ehk siis ilma koolonita ja horisontaalse kriipsuga. Peep 22. september 2005, kell 06.25 (UTC)

Mina olen alati kasutanud niisugust stiili, kus on üks lause ja punkti lõpus ei ole ning lause osi eraldab semikoolon. Horisontaalne kriips peab kindlasti olema ja kursiiv peab kindlasti olema. Arvan, et teisi asju ei pea tingimata ühtlustama. Andres 22. september 2005, kell 06.42 (UTC)
Jah, sõnastus pole tähtis, kuid erinevates artiklites erinevad vormingud hakkavad häirima. Minu arust pole horisontaalkriipsu vaja, selle teksti teeb eraldatavaks ka koolon (tabuleerimine). Peep 22. september 2005, kell 07.38 (UTC)
Pooldan senist vormistust horisontaalkriipsuga. Just see kui lause on vasakust servast eemal mõjub inetult. Siim 22. september 2005, kell 07.44 (UTC)
Nõus Siimuga. Ka minu meelest pole koolonit tarvis (ei pannud seda ennist tähele). Andres 22. september 2005, kell 08.29 (UTC)
Kirjutame ta siis reeglitesse kah. Kas selline sõnastus sobiks: Täpsustus artikli päises peab olema kursiivis, rida allpool on horisontaalkriips. Lause peab algama lehekülje vasakust servast. Täpsustus jaotatakse kaheks lauseks, mida eraldab semikoolon. Näide: See artikkel on Maa atmosfäärist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Atmosfäär (täpsustus).
Maitseasi, aga mina nõuaksin tolle rea alguses koolonit - Ahsoous
Koolonit ei poolda. Arvan, et punkti peaks lõpust ära jätma, kuigi ma ei oska seda põhjendada. Andres 8. veebruar 2006, kell 09.25 (UTC)

[redigeeri] Malli "Täienda" vajalikkus

Viimasel ajal on mul tekkinud arvamus, et seda malli pole vaja. On ju selge, et kõiki Vikipeedia artikleid saab täiendada ja väga lühikeste artiklite puhul saab ju ka lugeja aru, et seda tuleb täiendada. Milleks me seda siis kasutame? Varem ma lisasin selle malli peaaegu kõigile artiklitele, kuid nüüd vaatan, et nad näevad ilma selleta palju kenamad välja. Oleks see mall siis artikli lõpus, enne kategooriaid, aga ei, tihtipeale pannakse ta kuskile artikli keskele, näiteks enne välislinke. See aga rikub artikli välimuse täiesti ära, juurde ei anna aga midagi. Äkki loobuks tast üldse. Siim 22. september 2005, kell 21.01 (UTC)

Mina olen selle poolt, et asendada see mall kategoriseeritud "nupukeste" süsteemiga, kas siis selle või mingi muu nime all. Siis täidab ta ka mingit praktilist funktsiooni (aitab mingi ala kohta lühikesi artikleid üles leida). Peep 22. september 2005, kell 21.03 (UTC)
On meil seda nupukeste süsteemi üldse vaja? Eesti Vikipeedia on palju väiksem kui näiteks inglise Vikipeedia ja see mis seal on ehk õigustatud ei pruugi seda olla siin. Ma kujutan täiesti ette, et inglise vikis on palju inimesi, kellel "käed värisevad" suurest kaasalöömisihast, aga ei oska kuskilt kinni hakata. Sellised to do kategooriad on siis neile nagu kont koerale, aga meil keskendutakse pigem uute artiklite kirjutamisele või siis nende hädapärasele toimetamisele. Mall "toimeta" on ju kategoriseeritud, aga kas keegi otsib selle abil artikleid, et saaks ometi midagi toimetada :) Pigem on nii, et võta suvaline artikkel lahti ja üsna suure kindlusega vajab ta nii toimetamist kui ka täiendamist. Aga ma ei ole ka otseselt kategoriseeritud temaatiliste nupukeste süsteemi vastu. Siis tuleb aga selgeks teha, mis asi see nupuke on. Siim 22. september 2005, kell 21.24 (UTC)
Muidugi on vaja. See, et praegu keegi ei kasutaks, ei tähenda, et me ei peaks ette mõtlema ja kasutusvõimalust tekitama.
Nupuke võiks siis olla artikkel, kus on ära toodud ainult definitsioon, kuid mitte rohkem informatsiooni. Peep 22. september 2005, kell 22.10 (UTC)
"täienda" mallile on minu arust vajadust, iseasi kus läheb see piir millal seda lisada. On artikleid mille sisuks piisab 5 rida. Selle malli kasutamine on lihtsalt käest läinud, ja arvan üks põhjus on malli tekstis, millest võib nii aru saada nagu Siim eespool kirjeldas. Täpsem tekst, mõttele vastav oleks midagi stiilis: "Selles artiklis on käsitletud vaid osa sellest artikli objektist ...".
"täienda" mall peaks indikeerima et artikkel ei kata kõike mida vastavas artiklis peaks (minimaalselt) kajastama. näiteks sportlase puhul piisaks artikliks: nimi, spordiala ja suuremad saavutused. Riigi puhul aga ei piisa kui öelda mis mandril ta on ja mis on riigi pealinn, juttu peaks olema nii geograafiast, riigikorrast, ühiskonnast, ajaloost, haldusjaotusest jne. kas või minimaalselt ja kui neid puudub siis "täienda" mall näitab lugejale et kõike ei ole kaetud.
enne välislinke panemine ei ole artikli keskel, lihtsalt artiklis puudub nii palju sisu et tekib mulje et see on keskel kui see mall on pandud enne viimast artikli osa.
Valdkondade järgi rühmitamine ja kategooriatesse lisamine ei teeks paha, kui keegi viitsib sellega jännata selle asemel et mujale sisu kirjutada ja teine eeldus on see et valdkonna kategooriate struktuurist on ka mingi selgus olemas, sest praeguse 4050+ artikli, milles see mall on kasutusel grupeerimisel peaks mingi loogika selge olema enne kui neid kategooriatesse hakata panema (näide mingi riigi sportlane: 3 täienda malli: riigi, sportlaste, spordiala täienda mallid?) --TarmoK 23. september 2005, kell 06.42 (UTC)
Minu meelest on nüüd kokku lepitud, et "Täienda" pannakse pärast välislinke.
Mina kasutan "Täienda" siis, kui artikkel ei ole otseselt pooleli, aga saaksin sinna hõlpsasti juurde kirjutada, kui mul oleks aega, huvi ja viitsimist. Sellepärast leiangi, et artikkel on ebatäielik. Andres 23. september 2005, kell 07.20 (UTC)

[redigeeri] Loendid

Loendi päises olev seletus peaks olema kursiivis ja välja nägema järgmine: "Siin on loetletud Eesti kirjanikke." või "Siin on loetletud füüsika mõisteid." Siim 8. veebruar 2006, kell 09.05 (UTC)

Ma olen kasutanud stiili See artikkel loetleb Eesti kirjanikke., kusjuures selle lause ees on koolon (liigendamine paremale). Seda stiili ma pooldangi. Tegelikult peakski siin artiklis tegema loendite kohta alaosa, reeglite ja/või stiilijuhendiga. Teemadeks loendi artikli nimetamine, kategooriad, alaosadesse jaotamine, mallid, jne. Peep 8. mai 2006, kell 15.55 (UTC)
Loendid on midagi artikli ja mitteartikli vahepealset. Arvan, et kindlam oleks öelda "lehekülg". Teiseks, mitte lehekülg ei loetle, vaid need, kes lehekülje on kirjutanud. Kolmandaks, mitmed vikipedistid (sealhulgas ka mina) ei poolda paremale liigendamist. Seda on kunagi arutatud, Siim on arutelu tulemuse kirja pannud. Muidugi võib asja uuesti üles võtta. Andres 8. mai 2006, kell 16.12 (UTC)

[redigeeri] Nimi

See artikkel võiks olla nime all Vikipeedia:Reeglid, nii et ei ole kordamist (sama pakkusin välja ka Vikipeedia:Vikipeedia tutvustus all). Peep 8. mai 2006, kell 15.56 (UTC)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org../../../v/i/k/Vikipeedia_arutelu%7EVikipeedia_reeglid_a40f.html"

Static Wikipedia (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2006 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Static Wikipedia February 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu