Jumal
See artikkel on viletsas seisus.
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks.
Sisukord |
[redigeeri] Mõiste ja sõna
Sõna "jumal" ja selle kognaadid on soome-ugri keeltes vähemalt 4000 aastat vanad ning tähistavad erinevaid vaimolendeid. Algselt on sõna arvatavasti tähendanud taevast. Eesti keeles on sõna "jumal" üldmõiste, mis tähistab mistahes usundi poolt tunnistatavat vägevat üleloomulikku olendit. Kui "Jumal" kirjutatakse suure algustähega, siis on see pärisnimi, mida kasutatakse judaismis, kristluses ja islamis tunnistatava ülima olendi kohta.
[redigeeri] Jumal(ad) polüteismis
Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega.
[redigeeri] Jumal monoteismis
Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult hea (summum bonum), mõned aga peavad Jumalat teispool moraali asetsevaks. Üldiselt usutakse, et Jumalaga on võimalik kontakteeruda ja suhelda ning Jumal võib end ja oma tahet erineval viisil inimestele ilmutada. Mõned peavad aga Jumalat inimestele täiesti mõistetamatuks ning Jumalaga suhtlemist võimatuks.
[redigeeri] Teised käsitlused
Panteism on usuline hoiak, mille järgi Jumal ja kõiksus on üks ja seesama.
Jumalale on antud ka filosoofilisi tõlgendusi ning püütud jumala mõistele leida ekvivalenti füüsilisest universumist. Jumala all on mõistetud näiteks ülima hüve ideed või hoopis energiavälja, mis täidab universumit ja mille olemasolu teeb universumi võimalikuks. Ühe seisukoha järgi on jumal see, mida pole üldse võimalik mõista ega defineerida.
/.../
[redigeeri] Jumal võrdlevas religiooniloos
Enamik uurijaid on arvamusel, et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt polüteismile ja sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske määratleda.
/.../
[redigeeri] Jumalatõestused
Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid. On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei saa olla kindel või lõplik tõestus.
[redigeeri] Vaata ka
- Animism
- Astraalreligioon
- Egiptuse jumalad
- Jumalate loend
- Jumalus
- Jumalad
- Jumalanna
- Monoteism
- Mütoloogia
- Panteism
- Polüteism
- Juutlus
- Kristlus
- Islam
