Kalvinism
| See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal Johann Calvin.
Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kalvinistid loobusid mitmetest riituseelementidest (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), kuid säilitasid jutluse, palve ja laulu. Nad olid sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare).
