Natsionalism
 |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
Natsionalism ehk rahvuslus on ideoloogia, mis käsitab etnilist identiteeti inimeste ühistegevuse alusühikuna, ning sellel põhinev poliitiline praktika. See sisaldab endas väiteid, et rahvus (koos oma keelega) on riigi oluliseks legitimeerijaks ja et igal rahvusel on õigus moodustada omaette riik. Ideoloogia, mis väärtustab rahvuskultuuri ja -pärimust, nimetus on rahvusromantism, Eestis aga kasutatakse praktikas mõnikord selle kohta ekslikult nimetust "rahvuslus".
Sisukord |
[redigeeri] Rahvuslus ja natsionalism
Eesti keeles on levinud tava eristada rahvuslust ja natsionalismi. Esimene tähistab pigem rahvuskultuuri ja rahvuslike traditsioonide kõrget väärtustamist, teist kasutatakse pigem sallimatu rahvusluse kohta, mille puhul on tegu oma etnose teistest paremaks pidamisega. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse niisuguse äärmusliku natsionalismi kohta mõistet šovinism.
[redigeeri] Ajalugu
Natsionalismi mõiste kujunemine on tihedalt seotud Johann Gottfried von Herderi tööde ning romantismiajastu ideedega. Mõjukaks poliitiliseks teguriks muutus see 18.–19. sajandil koos rahvusriigi (riik, mille eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega.
[redigeeri] Kosmopolitism
Natsionalismi vastandiks on kosmopolitism, mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja maailmakodaniku ideed.
[redigeeri] Natsionalismi seletused
Natsionalismi püüavad seletada erinevad teooriad. Lihtsaima seletuse kohaselt on "meie" ja "mitte-meie" vastandus inimpsüühika fundamentaalne omadus. On ka teooriad, mille järgi nii natsionalism kui ka rahvused on suhteliselt hiline (19. sajandi) sotsiaalne konstruktsioon, millele eelnesid muud laadi ühtsuse ja identiteedi alused (seisus, piirkond, usk, valitseja vm).
[redigeeri] Sõna mitmetähenduslikkus
Natsionalism on erinevate rahvaste juures ja erinevatel ajalooperioodidel avaldunud erinevates vormides ning selle sõna suure poliitilise koormatuse tõttu võidakse natsionalismi all mõista erinevaid asju.
[redigeeri] Natsionalismi vastustamise põhjused
Paljurahvuselised suurriigid ning impeeriumid võivad vastustada natsionalismi kui oma riiklikku terviklikkust ohustavat jõudu. Kommunistlik ideoloogia suhtus natsionalismi negatiivselt ja tähtsustas inimeste identiteedi ja ühtekuuluvuse alusena sotsiaalseid klasse, kuid möönis teatud tingimustel rõhutud rahvuste natsionalismi kui vabaduspüüde allika häid jooni.
Negatiivset varju on natsionalismile heitnud selle roll konfliktide ja sõdade põhjustaja või võimaldajana, mitmete radikaalsete natsionalistlike liikumiste vägivaldsus ning eriti natsionaalsotsialistliku ideoloogia poolt mahitatud kuriteod.
[redigeeri] Natsionalismi tõus ja seda pärssivad tendentsid
20. sajand on näinud nii natsionalismi kasvu ja uute rahvusriikide teket (impeeriumide lagunemine, endiste koloniaalvalduste iseseisvumine) kui ka natsionalismile vastassuunalisi protsesse (näiteks Euroopa Liit, mis tähtsustab nimelt riigiülest ja regionaalset tasandit). Natsionalistid valdavalt vastustavad globaliseerumist, mida nad näevad rahvusliku pärandi ja identiteedi ohustajana.
Natsionaalsotsialismi on hakatud nimetama natsismiks, et vältida selle seostamist sotsialismiga. Sõna "natsism" ei tähista natsionalismi, nagu vahel ekslikult arvatakse.
Eesti natsionalism hakkas kujunema rahvusliku ärkamise perioodil 1860. aastail ning sellest kasvas välja omariikluse taotlus. Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena. Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid 1980.–90. aastatel süüdistati nende vastaste poolt natsionalismis. Pärast Eesti taasiseseisvumist on mõned rahvusvähemuste esindajad süüdistanud kas Eesti riiki või rahvast või teatud poliitilisi jõude natsionalismis, mis vastabki tõele, ning vähemuste rahvuslike huvide ebapiisavates teostusvõimalustes.
[redigeeri] Vaata ka
- Patriotism
- Rahvusromantism
- Ksenofoobia
- Marurahvuslus
