Jossif Stalin
Jossif Vissarionovitš Stalin (vene Иосиф Виссарионович Сталин; tegelik nimi Josea Džugašvili (gruusia იოსებ ჯუღაშვილი, vene Иосиф Джугашвили); 21. detsember 1879 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht.
Sisukord |
[redigeeri] Sünniaeg
Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879).
Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul.
Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878.
Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember 1879. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg.
[redigeeri] Ettevalmistused Euroopa vallutamiseks
Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest (kollektiviseerimine, Ukraina kunstlik näljahäda).
Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks.
Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu.
Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest välksõjaga jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu kõige kaitsetumal hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli Punaarmee valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Sellepärast õnnestus Stalinil sõja tulemusena endale allutada vaid Ida-Euroopa.
Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
[redigeeri] Perekond
Jossif Stalini perekond:
- Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Džugašvili; 1885–1907)
- Teine abikaasa Nadežda Allilujeva-Džugašvili 1901–1932)
[redigeeri] Isiklikku
Stalin oli vasakust käest halvatud. Ta suitsetas piipu ning armastas juua gruusia veine.
[redigeeri] Vaata ka:
[redigeeri] Välislingid
Eelnev: puudub |
ÜK(b)P KK peasekretär/ aastast 1952 NLKP KK I sekretär 1922–1952/1953 |
Järgnev: Nikita Hruštšov |
Eelnev: Vjatšeslav Molotov |
NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/ NSVL Ministrite Nõukogu esimees 1941–1953 |
Järgnev: Georgi Malenkov |